Eesti Post esitas mullu postiteenuse osutamisest tekkinud kahjumi katteks hüvitise taotused I-III kvartali kohta, selgub 2017. aasta postituru ülevaatest. Kui 2017. aasta I kvartalis teenis Eesti Post postiteenuse pealt 629 237 eurot kahjumit, siis II kvartalis oli see 937 793 ja III kvartalis 1,01 miljonit. Sellega soovis riiklik postifirma oma postiteenuste 2,7-miljonilisest kahjumist üle 2,4 miljoni euro hüvitamist.

Kuigi see summa kaetakse Eesti Postile UPT hüvitisfondist, siis nagu tunnistab konkurentsiamet, tõstetakse sellega üksnes Eesti Posti enda raha ühest taskust teise, sest riiklik postifirma on peamine hüvitisfondi panustaja. Fondi makstav raha tuleb Eesti Posti ärikirja ja partiipaki ning Express Posti kirisaadetise edastamise teenustelt.

„Neid teenuseid kasutavad ettevõtted ja mahud on suured. Näiteks arved, mida ettevõtted saadavad lihtsaadetisega igal kuul oma klientidele,” kirjeldas konkurentsiameti analüütik Indrek Ahermaa. Ta lisas, et pakiäri raha selles fondis ei ole nagu ka ei tule riigi eelarvest, maksumaksja rahast ega ühestki reservist UPT hüvitise jaoks ühtegi eurot.

Eesti Posti UPT kahjum läheb vähemalt 2006. aastasse tagasi. Viimase kolme aasta vaates on kahjum iga-aastaselt umbes 400 000 euro võrra suurenenud. Kui 2015. aastal deklareeris ettevõte UPT osas 1,9 miljoni suuruse kahjumi, siis 2016. aastal oli see 2,1 miljonit ja 2017. aastal 2,7 miljonit eurot. Sellel aastal on teenus juba 3,3 miljoni euroga kahjumis.

Loe kõigest sellest, millega põhjendab Eesti Post postkontorite sulgemisplaani, lähemalt Eesti Päevalehe intervjuust.