23 protsenti vastanustest ütlesid, et asi mis neil öösel hirmuhigisena ärkvele ajab on erakorralise rahavaru puudumine. 22 protsenti tõi suurimaks õudusunenäoks ebapiisavad pensionisäästud, 20% hirm sattuda mingi pettuse ohvriks. 19 protsenti kardavad töö kaotamist, üheksa protsenti tervisekindlustusest ilmajäämist ja seitse protsenti halbu laene.

Küsitluse tegi eraisiku rahaasjade portaal WalletHub.com. Et USAs ületab krediitkaardivõlg juba triljoni dollari taset, pole ehk üllatav, et neli inimest kümnest kardavad krediitkaardi liigkasutamist. Kolm inimest kümnest kirjeldasid oma rahaasju kui õudusunenägu. Ühe teise uuringu kohaselt on paljudel inimestel mustadeks päevadeks kõrvale pandud kõigest paarsada dollarit.

„Kui ma peaksin tegema panuse, kas järgmise 12 kuu jooksul läheb majanduses olukord paremaks või halvemaks, valiks ma halvemaks mineku,“ ütles Florida Southwestern State Collegi ärikooli rahandusprofessor Debbie Psihountas. Ökonomistid kardavad kaubandussõda Hiinaga, aktsiaturu kõikuvust ja intressitõusu.

Bellarmine ülikooli rahandusprofessor Bradley Stevenson paneb rahakotimured pereeelarve puudumise ja olematu finantsplaneerimise süüks.

Lihtne põhjus, miks ameeriklased ei maininud suurima murena börsi, oli see, et üheksa aastat kestnud tõusev turg on pikim alates teisest maailmasõjast. Lisaks vaid 54 protsendile ameeriklastest on raha aktsiaturul olgu siis aktsiate, aktsiafondide või pensionifondide näol. 2/3 jänkidest ei saa midagi teha, et muuta oma pensionivarade paigutust. Kui otse öelda, siis miljonitel ameeriklastel on olulisemad rahateemad kui aktsiad. Palju olulisem on see, kuidas toit lauale saada.

Ligi 40 protsenti täiskasvanud vastanutest ütlesid, et läinud aastal oli neil perekonnas häda vähemalt ühe baasvajaduse täitmisel olgu selleks toit, tervishoid, eluasemekulutused või kommunaalteenused, selgus Urban Insitute'i uuringust. Ligi 24 protsenti vastanutest ütles, et sellest nimekirjast on neil olnud raskuseid kahe või enama teemaga. 23 protsendil polnud piisavalt toitu. 18% jäid meditsiiniarved tasumata, 17,8 protsenti ei saanud rahapuuduse tõttu arstiabi, 13 protsenti jäi hätta kommunaalteenuste eest tasumisega ja 10,2 protsenti üüri või eluasemelaenu maksetega.

Kõik see on seda üllatavam, kuna USAs on tööpuudus 48-aasta madalamal tasemel, kuid ikka ei saa paljud ameeriklased olla kindlad oma majanduslikus tulevikus. Paljud toovad selle põhjusena stagneerunud palga ja kinnisvaraturu ebaühtlase arengu.