Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudtee osakonna juhataja Ain Tatter vastab, et kaheks jagamisega järgiti Euroopa Liidu raudteeõiguse nõuet, lahutamisega mingeid "loodetud tulemusi" ei soovitudki.

Kas ministeerium jagab seisukohta, et praegune struktuur ei toimi ja pole toonud loodetud tulemusi?

Struktuuri lahutamise eesmärk polnud mitte „loodetud tulemused", vaid Euroopa Liidu raudteeõiguse nõude järgimine (Eesti riigi vastu algatati 2008. aastal ka vastav rikkumismenetlus), mille kohaselt raudtee majandaja majandustegevus peab olema täielikult sõltumatu konkurentsile avatud veoturul tegutseva raudtee veoettevõtja majandustegevusest.

Kas ministeeriumil või valitsusel on plaan, kuidas rahahädasse sattunud Eesti Raudteed päästa?

Oleme esitanud oma ettepanekud valitsusele ja loodetavasti valitsus lähiajal neid ettepanekuid arutab.

Kuigi taristu ja vedaja taasühendamise vastuargument on see, et Euroopa Liit seda ei lubaks, siis mitu suurt Euroopa riiki on lahutamisele vastu seisnud ja kohtus oma õiguse saavutanud (nt Saksamaa, Prantsusmaa, Austria).

Euroopa Liidu raudteeõigus otseselt ei käsi raudtee veoettevõtjat ja raudteetaristu majandajat kaheks eraldi juriidiliseks isikuks lahutada, nii nagu Eestis tehti. Lahususe printsiipi on võimalik järgida ka kontsernina, kuid selle eeldus on sellise nn tulemüüri tekitamine, et vedaja ja raudteetaristu majandaja majandustegevus oleksid täielikult sõltumatu. Näiteks ei tohiks Eesti Raudteel ja EVR Cargol ühes kontsernis tegutsedes olla ühist raamatupidamist ja finantsjuhtimist, IT-süsteeme. Samuti tuleks kontsernist välja viia Eesti Raudteele kuuluv liiklusjuhtimine, tütarettevõtete juhtorganeid ei tohiks nimetada emaettevõte ja muud kaasnevad nõuded, mis tooks kontserniettevõttele Eestis kaasa oluliselt rohkem ebamõistlikke piiranguid kui lihtsalt kaheks jagunemine.

Liikmesriikidel, kes on säilitanud kontsernipõhimõtte, on ka oluliselt rohkem nn juriidilisi kehasid, kuhu on võimalik jaotada EL-i raudteeõiguse tähenduses neid olulisi funktsioone, mille osutamine peab olema tagatud vedajatest sõltumatu struktuuri poolt ja tegevusena. Eesti on väike riik ja ebamõistlik oleks luua mingeid juriidilisi lisaskeeme/kehasid, seda enam, et meie veoturul tegutsejate arv on väga väike.

Mis on saanud Elronile infratasu tõstmisest? On see järgmisel aastal kavas?

Otsust pole veel tehtud. See on muu hulgas üks teema, mida valitsuskabinetis plaanitakse lähiajal arutada.