MKM: taastuvenergia toetamisel tarbija rahakotist peab olema piir

Majandusministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Ando Leppiman selgitas BNS-ile, et taoline piirang ei tähenda, nagu oleks ministeerium taastuvenergeetika edasise arendamise vastu. Taastuvenergeetikat on tema sõnul võimalik arendada teiste toetusskeemide abil.

Kuigi andmeid taastuvenergia osakaalu kohta 2010. aastal praegu veel pole, on majandusministeeriumi hinnangu järgi võimalik, et 25 protsendi eesmärk on praeguseks juba täidetud.

Leppimani selgitusel on Eestis potentsiaali taastuvenergia tootmise suurendamiseks praeguse tasemega võrreldes 4–5 teravatt-tunni ulatuses aastas.

Tulevikus saab Leppimani selgitusel taastuvenergeetika toetamiseks kasutada vahendeid sellistest riikidest, kus taastuvenergia arendamise potsentsiaal on väiksem. Muu hulgas on võimalik tulevikus anda taastuvenergia projektidele investeeringutoetust.

Taolise skeemi rakendamiseks tuleb sõlmida riikidevahelised kokkulepped ja toetuste ülekandmine riikide vahel saab võimalikuks mõne aasta pärast. Riikidel tekivad siduvad kohustused taastuvenergeetikaalaste eesmärkide täitmise osas alates 2015. aastast.

Skeemi positiivse küljena tõi Leppimann välja veel asjaolu, et toodetud elekter jääks siinsele turule.

Majandusministeerium on seadusemuudatuste ettevalmistamise käigus välja pakkunud taastuvenergia toetused, mis peaksid keskmiste projektide puhul tagama umbes 10-protsendilise tootluse. Praegused toetused on mõne tootja jaoks ülemäära helded, hindab majandusministeerium.

Toetus on kavas siduda elektri börsihinnaga. Väiksemate tootmisseadmete ehk näiteks tuulikute puhul saaksid tootjad ministeeriumi väljapakutud skeemi kohaselt toetust nii palju, et koos börsilt saadava hinnaga ulatuks tootja kogutulu elektri kilovatt-tunni kohta 86 eurosendini. Enam kui 10-megavatiste tootmisseadmete omanikele oleks tagatud toetuse abil tulu 74 senti kilovatt-tunni kohta.

Kui selline skeem tegelikkuses rakenduks, väheneks taastuvenergia toetuse osa elektri lõpptarbija arvel ligikaudu poole võrra.

Eesti Taastuvenergia Koja esindajad väljendasid kolmapäeval toimunud taastuvenergia toetuste arutelul seisukohta, et toetuste selline vähendamine pole mõistlik, kuna vähendaks lõpptarbija elektriarvet vaid ligikaudu ühe protsendi võrra. Taastuvenergia tootjad on teravalt vastu madalamate toetuste rakendamisele olemasolevatele tootjatele, kuid on nõus arutama toetusskeemi muutmist uutele sisenejatele.

Toetuste alandamine olemasolevatele tootjatele oleks nende esindajate sõnul vastuolus õiguskindluse printsiibiga ja tooks ilmselt kaasa kohtuvaidlused. Praegu valdavalt puitu kasutavad Väo ja Tartu koostootmisjaamad hakkaksid toetuste vähenemisel kasutama kütusena turvast. Uusi investeeringuid strateegilised investorid ebakindla investeerimiskliima tõttu teha ei julgeks ja turule tuleksid kõrgemat tootlust nõudvad finantsinvestorid, prognoosisid taastuvenergia tootjad.

Eesti Taastuvenergia Koja juht Rene Tammist pakkus välja, et taastuvenergia toetuste finantseerimine tarbijatelt kogutud rahaga tuleks lõpetada ja toetusi saaks riik maksta saastekvoodi müügist saadud raha või Euroopa Liidu toetuste arvel.

Majandusministeeriumi asekantsler Einari Kisel märkis, et ministeerium peab seadusemuudatuste ettevalmistamise käigus kõnelusi investoritega, kes on ise otseselt teinud otsuseid investeeringute kohta taastuvenergeetikasse Eestis. Näiteks on üheks selliseks läbirääkimiste partneriks Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank.

Eesti on võtnud eesmärgi suurendada taastuvenergia osakaal elektri ja soojuse tootmise ning transpordikütuse tarbimises kokku 25 protsendini aastaks 2020.