MKM: tootjahindu veab üles toiduainetööstus

Töötleva tööstuse tootjahindade kasv oli selle aasta alguses suhteliselt tagasihoidlik, kommenteeris majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.

Statistikaameti andmetel kasvasid jaanuaris töötleva tööstuse tootjahinnad eelmise kuuga võrreldes 0,3% ning aasta varasemaga võrreldes 1,7%.

Kuigi aasta alguses avanes täielikult elektriturg, siis ebakindel majandusolukord sunnib praegu hindu pigem all hoidma, millele viitavad tänaseks avaldatud teiste Euroopa riikide hinnaindeksite andmed ning impordi- ja ekspordihindade arengud.

Toiduainetööstuses tõusid tootjahinnad aastaga 4%, joogitootmises 8% (hinnad jõudsid 2011. aasta sügise rekordtasemeni). Toiduainetööstuses vedasid hinnatõusu peamiselt sektorid, mis toorainena vilja kasutavad. Ilmselt on sügisel kõrgena püsinud viljahinnad nüüd üha tugevamalt hakanud mõjutama ka toodangu hindu. Üle 5% ulatus hinnatõus veel kummi- ja plastitööstuses.

Vaatamata tootjahindade tõusule töötlevas tööstuses jätkus jaanuaris ekspordihindade langustrend. Aastatagusest perioodist olid hinnad keskmiselt 1,1% ja eelmisest kuust 1,0% madalamad.

Hinnalangust aastases võrdluses on enim mõjutanud naftasaaduste ja elektroonikatoodete väljaveohindade kahanemine, mis tuleneb nii toormehindade langusest kui ka nõudluse vähenemisest välisturgudel. Impordihinnad olid veel keskmiselt eelmise aasta jaanuarist 1,1% kõrgemad, ent kasvutempo pidurdumine jätkus ning kuises võrdluses olid sisseveohinnad 0,4% madalamad. Impordihindu mõjutab endiselt enim nafta maailmaturuhinna muutus.

Aastaga on enam tõusnud (5% piires) tekstiiltoodete, paberi ja pabertoodete ning kummi- ja plasttoodete ekspordihinnad. Samas suurim kukkumine on toimunud naftatoodete väljaveohindades (-15%). Jätkuvalt on languses teise suurema osatähtsusega kaubagrupi, elektroonikaseadmete ekspordihinnad, mille kahanemine on püsinud 3% tasemel.

Impordihindu on aastases võrdluses enam hoidnud üleval metalltooted ja keemiatooted (kasv vastavalt 6% ja 4%), samas kiireim tõus oli väiksema osatähtsusega põllumajandus­saaduste sisseveohindades (13%). Suurima osakaaluga naftasaaduste impordihinnad langesid nii aastaga kui ka kuuga ligikaudu 3%.

Ettevõtete hinnaootused lähikuudeks on viimasel ajal tõusnud. Eesti Konjunktuuriinstituudi andmetel prognoosis jaanuaris-veebruaris veerand küsitletud tööstusettevõtete juhtidest müügihindade tõusu, hindade samaks jäämist eeldas 70% ettevõtjatest. Suuremad ootused hindade tõusu osas valitsevad jätkuvalt toiduainetööstuses ja jookide tootmises.