Mobiilioperaatorid tüütavad kliente reklaamsõnumitega

Tarbijakaitseametile laekus eelmisel nädalal kaebus EMT kliendilt, keda sagedase reisijana häirisid kohe pärast välisriiki sisenemist mobiilioperaatori pidevalt saadetavad reklaamsõnumid.

Esimesena tuleb telefoninumbrilt 123 teavitus rändlushindadest ning teise sõnumiga järgneb alati „väga hea hinnaga” ja „ainult EMT kliendile” pakkumine reisikindlustuse tegemiseks, mille jaoks on vaja saata operaatorile SMS oma isikuandmetega. Sõnumi lõpus on küll viide, et kui pakkumisest soovitakse loobuda, peab klient tegema seda operaatori kodulehel, kuid vastavat kohta internetist otsides ei leia.

„Minule teadaolevalt Eestis kehtiva reklaamiseaduse kohaselt tohib saata reklaamsisuga sõnumeid vaid nendele adressaatidele, kes on selleks loa andnud. Mina EMT-le sellist luba ei ole andnud, kuid seda tehakse ikkagi,” pahandas anonüümseks jääda soovinud EMT klient.

Häirivaks muudabki reklaamitulva asjaolu, et inimene on mobiilioperaatori veebiküljel nn iseteeninduses märkinud, et soovib pakkumisi saada vaid e-posti aadressile. Sellega on ta lahti saanud küll erinevate meelelahutusürituste piletipakkumistest, kuid riigipiiri ületades tuleb teavitussõnum endiselt koos reklaamiga. Sellisest nn spämmist ei ole muidugi priid ka teiste mobiilioperaatorite kliendid.

Reklaamist lahti ei saavat

EMT pressiesindaja Kaja Sepp tunnistas, et kui Eesti-siseselt on teavitus ja reklaam eraldi ning viimasest saab klient loobuda, siis välismaal tulevad saadetavad sõnumid välisoperaatori võrgus ühtse paketina. „Välisriiki sisenemisel saadetakse rändlushindade sõnum koos reisikindlustuse sõnumiga ja neid praegu kahjuks eraldada ei saa. Loodame, et edaspidi see võimalus avaneb,” ütles Sepp.

Ta lisas, et Eesti-siseste reklaamsõnumite saatmiseks küsitakse kliendilt luba liitumisel ja klient saab oma nõusolekut igal ajal ka tagasi võtta. Küll aga tuleb välismaal saadetavatest pakkumistest loobumiseks ära öelda ka rändlushindade teavitussõnumist.

Elisa erakliendi tootejuhi Mailiis Ploomanni sõnul on Elisas süsteem, mis saadab klientidele hinnainfo ning lisaks MMS-i kasutamise reklaami. „Antud süsteemi pole Elisa kasutanud kolmanda osapoole reklaamide saatmiseks. Juhul kui klient ei soovi hinnakirjade kohta infot, on tal võimalik neist loobuda, aga siis tõesti mõlemast korraga – nii kõneminuti kui MMS-i hinna infost,” rääkis Ploomann.

Kuna kliendi kaebus EMT reklaamsõnumite kohta jõudis tarbijakaitseametile alles eelmise nädala keskpaigas, ei olnud amet veel jõudnud seisukohta kujundada. Tarbijakaitseameti pressiesindaja Hanna Turetski sõnul varasemalt sarnaseid pöördumisi ametisse jõudnud ei ole. „Kindlasti tuleb nimetatud juhtumi valguses vaadata üle konkreetne leping, mobiilsideoperaatori lepingutingimused ning võimalikud piirangud,” märkis Turetski.KommentaarAve Piik
vandeadvokaat

SMS-i teel toote või teenuse reklaamsõnumi saatmist loetakse elektrooniliseks otseturustuseks.

Elektroonilise side seaduse paragrahvist 103¹ tulenev üldreegel on, et elektroonilisi kommertsteateid ei tohi saata, kui sideteenuse kasutaja või klient on keelanud oma elektrooniliste kontaktandmete (sh telefoninumbri) kasutamise otseturustuseks.

Kui klient sellist keeldu seadnud ei ole, tuleks selgitada, kas sõnum saadeti juriidilise või füüsilise isiku telefoninumbrile. Füüsilise isiku puhul on saatmiseks alati vajalik eelnev nõusolek, juriidilise isiku puhul piisab, kui on antud võimalus edasiste sõnumite saamisest kergesti loobuda. Paljud inimesed kasutavad tööandja nimele registreeritud mobiilinumbreid ja kipuvad selle fakti unustama.

Kommertsteadaanne peab seaduse kohaselt sisaldama teavet isiku kohta, kelle nimel reklaam saadetakse, samuti sisaldama võimalust edaspidiste reklaamsõnumite saamisest loobuda. Loobumisvõimalus peab olema alati, ka juhul, kui klient on eelnevalt andnud nõusoleku reklaami saatmiseks.