Mõis: Paltsi tee-ehituskava on napakas
Esmalt takistab seda Mõisa hinnangul pealinna administratiivne suutmatus läbi viia lühikese aja jooksul hulgaliselt riigihankeid tee-ehitusfirmadele, samuti suutmatus tagada rohke laenuraha sihipärane ja õigeaegne kasutamine.
Mõis tõi näiteks, et ka riigil jäi Tartu maantee ja Narva maantee ehitus pikaks ajaks seisma seoses sellega, et Euroopa Liidu ISPA fond vaidlustas teefirmade riigihanke ja ei kandnud lubatud summasid üle. Seisaku taga oli Mõisa hinnangul ka riigi suutmatus rahavoogusid juhtida.
Teisalt takistab ülimahuka tee-ehitusprogrammi elluviimist ehitusvõimsuse piiratus. Mõis ütles, et ta ei kujuta ette, kust linn võtab kõik need tee-ehitajad, kes programmi hakkavad ellu viima.
“Eriti jaburalt kõlab teedeehitus selle taustal, et riik kavatseb tuleval aastal oma teedeehituste mahtu kolmekordistada. Kust need ehitajad ja masinad võetakse?” küsis Mõis.
Ekslinnapea sõnul on Tallinn varem tõestanud, et linn ei ole võimeline investeeringuteks suunatud raha otstarbekalt kasutama ega linna kui tellija funktsioone täitma. “Mis siis veel rääkida sellistest summadest,” tõdes ta.
Mõisa hinnangul pole teede-ehitusprogrammi propageerimine muud kui üks “jabur vaidlemise komme”, mis ei lähtu reaalsetest võimalustest.
Mõis andis ühtlasi mõista, et linnavalitsus on uue linnapea juhtimisel muutnud Isamaliidu varasemaid kokkuleppeid teiste koalitsioonipartneritega, mille tulemuseks on pikaajaliste arengukavade eiramine. Ta pidas silmas ka juunis kinnitatud eelarvestrateegiast taganemist.
Tallinna investeeringute mahtu on tuleval aastal eelarvekava kohaselt plaanis kahekordistada — tänavuselt 739,5 miljonilt kroonilt 1,48 miljardile kroonile, sellest suurima osa moodustavad investeeringud teedesse. Investeeringute rahastamiseks peab linn võtma vähemalt miljardi krooni ulatuses laenu ja muutma alles juunis kinnitatud pikaajalist eelarvestrateegiat, mis lubas laenata kuni 400 miljonit krooni.
Tallinna praegune linnapea Tõnis Palts ei karda, et laenukoormuse julge kasvatamine 2002. aastal võiks seada ohtu järgmiste aastate eelarved, kuna loodab saavutada pikaajalise kokkuleppe kõigi poliitiliste jõududega, et suunata linn arenguteele.
“Sajaprotsendilist tagatist investeeringuraha otstarbekale kulutamisele ei saa anda,” on Palts varem öelnud, lisades, et veaprotsent võiks olla 10 ühele ja teisele poole. Paltsu sõnul peab linn tagama raha efektiivse kasutamise ja sellega peab aktiivselt tegelema. Otsustav on tema sõnul lisaks poliitilisele vettpidavale kokkuleppele ka riigihangete selguse ja läbipaistvuse jälgimine.
Paltsu hinnangul on riiklikes institutsioonides ja avalikkuses tekitanud furoori linna mitteraamatupidamislik suhtumine eelarvesse, eelarve defitsiidi tekkimine on tema sõnul pigem raamatupidamislik termin.
Isamaaliidu Tallinna piirkonna juhi Aimar Altosaare sõnul on pealinn arengus niikaugel, et peab pürgima kõrgemale kvalitatiivsele tasemele, mis vastab kaasaegsele kapitalistlikule ühiskonnale, et sotsialistlik minevik jääks selja taha.
Ka laenurahade investeerimise administratiivne pool pole Altosaare sõnul probleem, kuna poliitilise arengumemorandumi sõlmimisel annavad kõik endale aru, et laenurahad suurenevad igal aastal ja teavad, kuhu need on kavas investeerida. Samuti ei ole tema sõnul problemaatiline tee-ehituse mahu hüppeline kasv.
“Linna asi on riigihankeid korraldada, sellega saab linn hakkama,” märkis Altosaar.
Vastates küsimusele, kust võtta ehitusmahu kasvades ettevõtteid, kes on võimelised töid nii lühikese aja jooksul teostama, vastas Altosaar, et sel juhul tuleb inimesi ja tehnikat juurde soetada ja masinaid mujalt sisse tuua.
Rahvuslikku kokkulepet propageerivad suurettevõtjad proovivad veenda Tallinna volikogu erakondi hääletama 1,5 miljardi krooni suuruse investeeringukava poolt, millest suure osa katab laenuraha.
Linnavalitsus näeb võimalust kärpida tuleva aasta eelarve mahtu poole miljardi kooni võrra, rahastades vajalikke investeeringuid kulude kokkuhoiu arvel ja lisatuludest, investeeringuid annab kärpida umbes 100 miljoni krooni ulatuses. Prioriteetsete kavade kallale ei kavatse linnavalitsus minna, investeeringud teedeehitusse peavad säilima 562 miljoni krooni tasemel.
Tallinna linnapea ja rahandusministri vahel on puhkenud elav vaidlus, kumb on õigem, kas hoiduda laenamisest ja tagada nii eelarve tasakaal või lükata tasakaalu saavutamine edasi, et ohtra laenuraha toel kõik vajalik linnas kiiresti korda teha. Siim Kallas arvustab pealinna eelarvepoliitikat, kuna see ei lähtu tema hinnangul pikaajalistest eesmärgipüstitustest. Palts leiab, et Tallinna vajadus laenukoormust suurendada tuleneb eelkõige riigieelarve ebaotstarbekast ülesehitusest.