Mõjuanalüüs: piiriülene tankimine kasvas oodatust enam

Valitsus esitas riigikogule rahandusministeeriumi koostatud mõjuanalüüsi, mis tõdeb, et 2015. aastast alanud kütuseaktsiiside tõus on siseriiklikku tarbimist vähendanud piirikaubanduse tõttu prognoositust enam, vahendab ERR Uudised.

Analüüsi esitama kohustas 2015. aastal alkoholi-, tubaka-, kütuse ja elektriaktsiisi seadusse lisatud paragrahv, mis nõudis, et mõjuanalüüs oleks riigikogule esitatud hiljemalt 2018. aasta 1. märtsiks.

Kütuse aktsiisimäärade tõusu tulemusel on eelarve tulu kasvanud. Algse prognoosi ja tegelikkuse võrdlust moonutavad pärast 2015. aasta seadusemuudatusi tehtud otsused, millega nihutati 2017. aasta aktsiisimäärade tõusud jaanuarist veebruari ning tühistati diislikütuse aktsiisimäära tõus 2018. aastal.

Ministeerium hoiatab mõjuanalüüsis, et piirikaubanduse süvenemine muude kaupade osas võib kaasa tuua ka piiriülese kütuse tankimise mahtude suurenemise, isegi kui aktsiisimäärade erinevus Eesti ja Läti vahel kahe järgneva aasta veidi väheneb.

Mõjuanalüüs märgib, et piiriülene tankimine on toimunud transpordi- ja logistikasektoris pikaajaliselt. Nii nagu sihtkohad on üle Euroopa, nii on ka käibemaksu tagasi küsitud kõikides Euroopa riikides toimunud tankimistelt.

Üldjuhul on tankimiste mahud erinevates riikides püsinud aastaid suhteliselt stabiilselt samal tasemel, kuid tähelepanuväärne on maksu- ja tolliameti rahvusvaheliste ostude käibemaksutagastuse info kohaselt 2016. aastal toimunud Lätist ja Leedust ostetud kütuse käibemaksu tagastuste mahtude kasv.