Moldovlaste veinijuhend Eesti-Vene tüli lahendamiseks

 (1)
Moldovlaste veinijuhend Eesti-Vene tüli lahendamiseks
----

Moldova näitab Eestile võimalikku stsenaariumi, kuidas võib laheneda tüli Venemaaga.

Tänavu oktoobris näitas Moskva taas rohelist tuld Moldova veinidele, mida hävitama ta alles poolteist aastat tagasi oli oma kaupmehi sundinud.

Poliitikast tuld saanud keeluga tabas Venemaa kaks kärbest ühe hoobiga: vabastas omaenda veinitootjad konkurentsist ja sundis tagant üles löönud Moldova vaguraks.

Eesti on meie kunagise vennasrahvaga mõnevõrra sarnases olukorras, sest Moskva keeras tänavu osaliselt kinni Eestit läbiva transiidi kraani. Kremli nõunike hinnangul sõltub eestlaste heaolu Venemaa kaupade läbiveost sama palju kui moldovlaste elujärg veini müügist Venemaale.


Enne Moskva sanktsioonide kehtestamist vedas Moldova 80 protsenti oma majanduse alustalaks olevast veinitoodangust Venemaale. Kremli analüütikud lähtuvad Eesti puhul väidetest, et transiit moodustab kolmandiku meie majandusest, ehkki Eesti Panga analüüs määrab transiidile vaid kolme protsendi suuruse osatähtsuse.

Nii Eestil kui ka Moldoval on Venemaaga lahendada teravaid poliitilisi tüliküsimusi, vähemalt niimoodi lastakse asjadel paista. Venemaa kasutab mõlema puhul oma huvide läbi surumiseks majanduslikku survet.

Nõukogude Liidu lagunemisest peale pole Moldova suutnud Transnistriat allutada. Tegemist on ülejäänud riigist tööstuslikult rohkem arenenud provintsiga, mis soovib Moldovast eralduda. Transnistria tööstuse arendamiseks tõi Nõukogude võim uutesse tehastesse hulgaliselt vene töölisi, kes ei nõustu moldovlaste võimuga. Kuna Moldova on vaene, kardavad Transnistria venelased riigiga ühinemisest ka ravimatut viletsust.

Samal ajal kui Euroopa Liit üritab hoida Moldovat demokraatia ja turumajanduse rööbastel, mängib Venemaa selles riigis oma mänge.


Moldova niigi keerulised suhted Venemaaga läksid lausa lootusetult sõlme kaks aastat tagasi, kui Moldova saatis parlamendivalimiste ajal valimisseaduse rikkumise ja riiki ebaseaduslikult suurte rahasummade toimetamise eest maalt välja ligi 20 Vene päritolu poliittehnoloogi.

Moldova peaminister Vasile Tarlev teatas 2005. aasta veebruaris pärast Euroopa Liiduga koostöölepingu sõlmimist Brüsselis, et Moskva juhitavatel poliitilistel jõududel on harukontor Transnistria pealinnas Tiraspolis. Peaministri kinnitusel pesevad moskvalased raha, et pakkuda suuri summasid Moldovat destabiliseerivate aktsioonide korraldamiseks.

Samal ajal kui poliitilised kired keesid kõrgeimal temperatuuril, neelasid Venemaa napsisõbrad suurte lonksudega odavat Moldova veini. Venemaa importis “vaenulikust” Moldovast näiteks 2005. aastal 250 miljonit liitrit veini, mis moodustas ligi poole riigi veiniimpordi mahust. Moldova veiniekspordi mahtu võis hinnata ligi 2,5 miljardi krooni suuruseks. Võrdluseks: Gruusiast müüdi Venemaale samal ajal 37 miljonit liitrit veini.


Loomulikult polnud enam kauem võimalik leppida sellega, et odava veini sõprade raha voolab ebasõbralikele naabritele, Venemaa oma tehased aga peavad pingutama portveini ehk “nõukaajast” tuntud “peedi” villimisega.

Mullu 27. märtsil keelas Venemaa peasanitaararst Gennadi Onisˇtsˇenko, kellest sai omalaadne Kremli karistav käsi paljudele väikestele ja pahadele naaberriikidele, Gruusiast ja Moldovast veini importimise. Põhjus – nende riikide vein on venelaste tervisele ohtlik.

“Soovitan kõigil importijatel rakendada kõiki abinõusid, et Moldovast ja Gruusiast imporditud veinid müügilt ära korjata,” vahendas Bloomberg Oništšenkot. “Mittekvaliteetse kauba müüjaid ähvardab karistus.”

Moldova veinid ei tule enam kunagi tagasi, kõlas Moskva sõnum.


Plats puhtaks

Keelu aluseks sai kahtlus, et viinamarju kasvatades kasutatakse neis riikides tervisele kahjulikke aineid.

Kogu Venemaa veinituru ümberkorraldused said valmis tänavuse aasta alguseks. Plats oli importijatest puhas, alkoholi aktsiisiseadusega loodi omamaisele odavale naturaalveinile roheline tee.

Kui varem moodustasid Venemaa odavad naturaalveinid kogu turu mahust poole, siis pärast konkurentide väljakõrvetamist suurenes nende osa 70 protsendini. Tänavu üheksa kuuga kasvas veinitootmine Venemaal mullusega võrreldes 23 protsenti. Arvestades Venemaa majanduse kuue-seitsmeprotsendist aastakasvu, oli tegemist lausa seitsmepenikoormasaabastes astutud sammuga.

Loe veel


Tänavu novembrikuu esimesel päeval, ligi poolteist aastat pärast keelu kehtestamist, teatas Moldova agrotööstusagentuuri Moldova-vin juht Valeri Mironesku, et Venemaa lubab taas Moldova veinid maale ning esimesed 150 000 pudelit jõuavad tolli.

Kuid nüüd on tingimused moldovlaste jaoks täiesti muutunud. Kui nad varem valitsesid odavate, kuni 45 krooni maksvate veinide klassis, siis nüüd asetab aktsiis nende veini juba kallimate pudelitega ühele riiulile. Samuti peavad nad läbima Venemaa tolliformaalsused ja ka turule naasmise protseduurid koos kõigi uustulnuka valudega.

Samuti ei ole Venemaa turu avamine üldine. Esmalt said müügiloa viis mässulise Transnistria firmat ja viis Moldova ettevõtet, mida juhib Venemaa kapital. Puhtalt Moldova kapitaliga ettevõtted peavad aga vaguralt oma järge ootama.

“Meie veini tollimise või müügi võib otsitud põhjusega iga hetk peatada,” ütles ühe Moldova juhtiva veinifirma turundusdirektor. Ta palus, et nii ettevõtte kui ka tema enda nimi jääks avaldamata, sest igasuguse arvamuse avalik väljendamine võib tuua ärile katastroofi. “Vene turg avaneb küll tasapisi, kuid selle suure riski tõttu me sinna eriti innukalt ei kiirusta,” lisas ta.

Seda, millise hinnaga pani Moldova oma veini taas Venemaale voolama, saame näha lähitulevikus.

Tänavu aprillis lõi lääs kihama kuulujutust, et Moldova võimud on vastu võtnud Venemaa julgeolekunõukogus valmis kirjutatud plaani poliitiliste erimeelsuste klaarimiseks ja lükanud kõrvale riiki lääne majandus- ja poliitikasüsteemile ning NATO-le lähendavad sammud.


Juba novembriks oodatakse Moldova presidendi Vladimir Vorononi ja Transnistria juhi Igor Smirnovi ühisavaldust, millega saadetakse laiali nii Moldova parlament kui ka Transnistria ülemnõukogu. Eelseisvatel ühisvalimistel antakse separatistidele Moldova parlamendis ligi viiendik kohti ning valitsuses esimeste aseministrite kohad.

Läänes kardetakse, et selline leppimisskeem ulataks Moldova poliitika juhtohjad otse Kremlile.

Kui püüda Moldova kriisi skeemi Eestile üle kanda, siis paljud jooned kattuvad.

Turg mängitakse Venemaa ettevõtetele sülle. Enne aprillirahutusi ja pronksiööd tegi Venemaa juhtiv transpordiettevõte Severstaltrans suuri, kuid edutuid pingutusi, et võtta üle kõik Eesti naftatransiidi terminalid. Nüüd on Severstaltrans laias laastus ainuke ettevõte, kes ajab Eestis transiidiäri, ja seda ilma ühtegi ettevõtet üles ostmata.

Majanduslik kitsikus sunnib tegema poliitilisi järeleandmisi. Kui osutub tõeks, et transiidiäri määrab eestlaste heaolu, siis oleme ka meie valmis kükktantsu vihtuma. Kartulikoorte söömine ei käi tänapäeval enam vabaduse, vaid õlle kõrvale – sedagi üksnes küpsetatult.


Varjuteater topelttollide ümber

Venemaa kehtestatud majandussanktsioonide pealiskaudne vaatlus näitab, et need pole kunagi lühiajalised ning lõpevad vaid Venemaa eesmärkide täitumise või vähemalt näilise läbikukkumise korral. Viimati nimetatu näiteks on topelttollid, mis Venemaa 1995. aastal poliitilistel põhjustel Eestile kehtestas. Topelttollid kehtisid üheksa aastat, kuni Eesti astumine Euroopa Liitu need lihtsalt põrmustas. Kuni selle ajani käis topelttollide ümber vaid üks varjuteater ja välispoliitiline manipuleerimine. Kord anti lootust nende kaotamiseks ja ettevõtjad läksid elevile, kord jälle võeti lootusi vähemaks – ettevõtjatel oli taas põhjust ärevuseks.

Eesmärk, mida Venemaa püüdis topelttollidega saavutada, on sama, mis praegusel transiidiembargol. Ikka see, et meie rahvad elaksid rahus ja vennalikus sõpruses.

EE konverents
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare