Eesti ühe tootmisettevõttega linnade tulevik on kriisiajal sattunud küsimärgi alla ja omavalitsused näevad väljapääsu üksnes naabritega ühinemises.

Kuus linna ja suuremat alevit, kus elab kokku ligi 20 000 inimest, sõltuvad vaid ühe tööandja käekäigust. Need on Kiviõli, Loksa, Kehra, Püssi, Aseri ja Tootsi. Kui tööandja peatab pikaks ajaks tegevuse või paneb uksed hoopis kinni, ähvardab kohalikku omavalitsust pankrot.

Üksnes Kiviõli võib tulevikule julgelt silma vaadata, kavandades kuue naabervalla seas pealinna staatusse tõusmist. Tänu nafta kõrgele maailmaturu hinnale purjetab ligi 600 inimesele tööd pakkuv Põlevkivi Keemiatööstus koos teiste õlitehastega pärituules. Endiste äripartnerite vahel puhkenud räpaste võtetega võitlus uue põlevkivimaardla pärast võib tehase töösse tuua vaid ajutisi häireid.

Kiviõli naabruses asuvad monofunktsionaalsed Püssi ja Aseri. Ehitusturu krahhi tõttu sulges AS Wienerberger kevadeni oma Aseri katusekivitehase ja vähendab viiendiku võrra ka tellisetootmist. Ettevõtte töötajaid lahti ei ole lastud, neid kasutatakse remondi- ja hooldustöödel.

Püssi puitlaastplaatide tehase, AS-i Repo Vabrikud juht Tiit Kolk on juba mõnda aega kuulutanud kevadel ees ootava elektrituru avamise mõju, sest elektri hind võib tõusta ja muuta tehase toodangu konkurentsivõimetuks. Väidetavalt on tehase laod praegu puitlaastplaate täis ja müük takerdunud.

Monofunktsionaalne tupikalev

Püssi linn kavatseb järgmisel aastal ühineda Lüganuse ja Maidla vallaga. Tõenäoliselt lähevad ühinemisega kaasa Sonda ja Aseri vald ning järgmise sammuna toimub valdade koondumine Kiviõliga samasse haldusüksusesse. „Kiviõli volikogu on teinud ettepaneku kuue valla ühinemiseks ja mõne aasta jooksul juhtub see paratamatult,” ütles Kiviõli linnapea Dmitri Dmitrijev. „Juba praegu on olulisi infrastruktuuri projekte, mida me teeme koos, sest üksi ei käi jõud üle.” Ühistöö näitena tõi ta Sonda ohtlike jäätmete hoidla.

„Tootsi on monofunktsionaalne tupikalev,” seisab Tootsi veebilehel, mis kõlab nagu teade ravimatust raskest haigusest. Alevi keskne ettevõte on ligi 120 inimesele tööd pakkuv Tootsi Turvas, mis kuulub Soome kontsernile Vapo. „Tootsi Turba saatus otsustatakse praegu Soomes ja meie ei tea, milline see saab olema,” tõdes Tootsi vallavanem Kalev Kaljuste. Tootsi elanike olukorra muudab eriti haavatavaks see, et alev koosneb üksnes korrusmajadest, mis sõltuvad keskküttest. „Meid päästab edaspidistest raskustest üksnes Tootsi võimalikult kiire ühinemine Järvakandi ja Vändra-Kaisma vallaga,” selgitas Kaljuste. „Kui aga turbatootmise kriis tuleks praegu, oleks tegemist mitte kriisi, vaid katastroofiga.”

Tallinna lähedal asuvad monolinnad on paremini kaitstud. Kehra, kus elab pool vallarahvast, sõltub Horizoni tselluloosi- ja paberivabrikust. Erastamisperioodil elas linn tehase seiskumise juba üle, samuti tabas ettevõtet mullu tööseisak. Tänu Singapurist pärit omanike rahvusvahelisele haardele on paberivabrik töörütmi taastanud, kuid Anija abivallavanema Urmo Sitsi sõnul arvestab valla juhtkond, et 500 töötajaga ette­võtte õnne­päevad ei pruugi olla igavesed. „Kui Horizon läheks ebaõnne korral täiesti kinni, siis Kehra linna elanikke päästab Tallinna lähedus,” selgitas Sitsi.

Eelmisel nädalal sai tormihoiatuse Loksa, kui suurim töö­andja laevatehas jagas enam kui 500 töölisele laiali koondamisteated. Linnavalitsuses usutakse, et tehase ostnud Eesti metalli­ettevõtjad suudavad poole ette­võtte tootmismahust säilitada, tagades töö enamikule tehases töötavatest loksalastest.

Võhma kosus katastroofist viie aastaga

Lihakombinaadi pankrot

Edukad väikefirmad

•• Viljandi külje all asuvat 1600 elanikuga Võhmat tabas katas­troof 1996. aastal, kui pankrotti läks linna ainuke tööandja – lihakombinaat. Nõukogude hiilgeajal andis kombinaat tööd 800 inimesele, pankrotihetkeks oli töötajaskond kahanenud 300-le.

•• Võhmast sai kogu Eesti häda ja viletsuse sümbol. Kuna Võhmat küttis kombinaadi katlamaja, vajas linn selle töös hoidmiseks laenu, mille tagasimaksmine lõpeb 2017. aastal.

•• Elanike arv kahanes viiendiku võrra, samal ajal tekkis mitu edukat väikeettevõtet. Kilpmajade tootja Baliset Maja suudab isegi kriisiajal toodangut eksportida.

•• Majandusbuum möödus Võhmas saneerimise tähe all, mis tähendas aastatel 2006–2009 rahandusministeeriumi kontrolli eelarve üle.