Mööblitöösturid nõuavad erametsa omanikele maksusoodustusi
Erametsade puidu müük tuleb vabastada tulumaksust ja metsanoorendikud maamaksust, nõuavad töösturid riigile saadetud kirjas, et sundida erametsaomanikku puid raiuma. Kumbki ettepanek ei leiaks tõenäoliselt valitsuses toetust.
„Eesti metsade puiduressurss on viimase kümne aasta jooksul olnud alakasutatud, sest metsaomanik raius lubatud mahust poole vähem,” ütles Repo Vabrikute juhatuse esimees Tiit Kolk. „Ümarpuidu liiga kõrge hinna tõttu suleti viimase kolme aasta jooksul rida ekspordile suunatud tööstusettevõtteid ja samasugune saatus ähvardab ka praegu Eestis tegutsevaid puitlaastplaaditootjaid.”
Eesti metsaomanik raius eelmisel aastal kaks korda vähem puid, kui metsanduse arengukava ette näeb. Hinnanguliselt kaks kolmandikku Eesti puiduressursist on käibest väljas ja kaotab metsas mädanedes oma kaubanduslikku väärtust.
Eesti puitlaastplaaditootjatel on toorme suhteliselt kõrge hinna tõttu raskusi oma toodangu eksportimisega, millest tuleb tehaste põhisissetulek. Kui Eesti plaaditehased peaksid uksed kinni panema, siis satuksid raskustesse kohalikud mööblivabrikud, kellele sisseveetav puitlaastplaat kallineks tarnekonkurentsi vähenemise tõttu hinnanguliselt ligi viiendiku võrra. Eesti plaaditööstuste raskustest võidaksid ennekõike lätlased, kes pakuvad konkurentsi odavamate puitlaastplaatidega.
Lätlastel vilets toodang
Mööblivabrikutele kujutab metsade arutu majandamine Standardi juhi Enn Veskimäe sõnul rasket taaka, sest ohustab vabrikute konkurentsivõimet.
„Ostame palju plaati nii Soomest kui ka Saksamaalt, kus on hea kvaliteet. Eesti plaat on meile väga vajalik, see on imporditavast märgatavalt odavam,” selgitas Veskimägi. „Lätis toodetavat plaati me praegu küll ei taha, see on nii liiva täis, et saed lähevad poole kiiremini nüriks.”
Keskkonnaministeerium peab mööblitootjate appikarjet küll südantlõhestavaks, kuid maksumuudatuste tegemist võimatuks. „Lähitulevikus pole valitsuses kuigi mõttekas rääkida maksumuudatustest, mis riigi tulu vähendavad,” ütles keskkonnaminister Jaanus Tamkivi. „Kui me anname maksusoodustuse erametsaomanikele, siis tulevad kohe seda küsima ka kalanduse ja põllumajanduse esindajad. Iga maksualanduse ettepanek peab sisaldama väga põhjalikku selgitust, kuidas ja mida see riigi rahakotile tagasi toob.”
Mööblitootjad tahavad metsa maamaksu muuta nii, et näiteks kuni 30-aastase metsaga maa oleks maksust vabastatud, sest omanik ei teeni sellelt tulu. Samal ajal tuleks täie rauaga maksustada raieküps mets, et selle raiumata jätmine kujuneks omanikule liiga kulukaks. Eri puuliigid saavad raieküpseks 40–50 aasta vanuses, kaotavad oma kaubandusliku väärtuse aga 100–120-aastastena.
Praegu läheb Eesti erametsaomanik kirvega metsa, kui viimane häda käes. „Kuid siis on mets hukas,” ütles erametsaliidu juht Ando Eelmaa. „Eesti metsaomanikud on meie piirkonnas kõige rängemalt maksustatud. Lisaks levitatakse kuvandit, et metsa raiumine on halb, metsa mädanemine aga hea.”
„Maainimesed mõistavad metsa majanduslikku väärtust ja soodsas maksukeskkonnas suudaksid metsa väga efektiivselt majandada,” ütles riigimetsa majandamise keskuse juhatuse liige Taavo Uuetalu. „Kuid meie killustatud metsaomandi juures asuvad paljud omanikud linnas ning mets pole neile sissetuleku allikana arusaadav.”
Praegune turulangus on metsamaterjali hinna alla löönud ja tulumaksu lisandumine vähendab erametsaomaniku huvi raiumise vastu veelgi.
Eesti metsad jagati omandireformiga kümnete tuhandete väikeste metsaomanike vahel, kes pole metsa majandamisest huvitatud. Märkimisväärne osa erametsaomanikke suhtub oma puudesse kui pühasse hiide, kus saab pühapäeval jalutamas käia ja linnulaulu nautida. Samuti nähakse metsas omalaadset pensionisammast, millele võib kirve külge panna ainult viimase näljahäda korral.
Ministeeriumid suhtuvad maksusoodustustesse jahedalt
Rahandusministeerium
•• Ei ole veenvalt tõendatud, et tulumaksukohustus avaldaks metsandusele negatiivset mõju. Lähtudes võrdse kohtlemise põhimõttest, on mõistlik maksustada ühtmoodi kõiki tulusid sõltumata ettevõtlussektorist, seetõttu ei pea rahandusministeerium mõnest sektorist saadud tulude tulumaksust vabastamist põhjendatuks.
•• Metsa võõrandamisest saadud tulu maksustamisel on füüsilisel isikul õigus arvata müügihinnast maha metsa müügi või vahetamisega otseselt seotud dokumentaalselt tõendatud kulud.
•• Maamaksu suhtes valitseb teooria, et kõrgem maamaks sunnib maad otstarbekamalt kasutama. Seega soosiks maksusoodustus pigem metsamaa majandamata jätmist. Maamaksu puhul on kohalikel omavalitsustel laialdane otsustusõigus ja kehtiv maamaksuseadus lubab teha erandeid.
Keskkonnaministeerium
•• Erametsakeskuse tellitud uuringud näitavad, et erametsaomanike tulumaksuvabastus suurendaks füüsiliste isikute motiveeritust oma metsi rohkem majandada ja vähendaks varimetsanduse osakaalu. Tulumaksuvabastus aitaks turule tuua oluliselt suurema koguse puitu ning selle puidu tootmise, töötlemise ja väärindamise käigus oleks riigil võimalik koguda rohkem makse kui praegu tulumaksu näol.
•• Täiendavat eraldi maamaksuseaduse muutmist ja metsanoorendike maamaksust vabastamist ei pea ministeerium praegu otstarbekaks.
Eesti Energia mõjutas puidu hinda
•• Narva elektrijaamade puiduga kütmine tõstis mööblitööstuste jaoks puidu hinda.
•• Tänavu suvel kehtestas riik dotatsiooni Eesti Energia Narva jaamade küttepuidust toodetud elektrienergiale. Energiamonopol kuulutas välja küttehakkpuidu pakkumise, mille tagajärjel tõusis hakkpuidu hind Eestis viiendiku võrra.
•• „Elektrijaamade kütmine puiduga on majanduslikult ebaotstarbekas, sest jaamade läheduses metsa ei kasva,” ütles Repo Vabrikute juhatuse esimees Tiit Kolk.
•• „Küttepuitu tuleb sinna vedada 70 kilomeetri kauguselt, mis tõstab selle hinda ligi kolmandiku võrra. Selle maksavad kinni kõik elektritarbijad.”
•• Narva jaamade hakkpuidu hange ei tohiks Eesti Energia hinnangul puiduturu hindadele mõju avaldada, sest ostetavad kogused on suhteliselt väikesed.
•• „Meie soovitud kogused on väiksemad kui Väo koostootmisjaamal ja ligikaudu sama suured kui Tartu koostootmisjaamal,” selgitas Eesti Energia taastuvenergia ettevõtte direktor. „Meie jaoks on oluline koostööleping riigimetsa majandamise kes-kusega, et ära põletada muidu metsa alla lankidele maha jäetav väheväärtuslik puit.”
