"Eesti enda sisesed rahastamisvõimalused on väiksed ja pankadele olulist alternatiivi ei ole. Ka võlakirjaturu maht on meil väga väike," kommenteeris Müller kolmapäevasel pressikonverentsil, vahendas BNS.

Pankade antud laenudele järgneb Eestis mahult ettevõtete välislaenamine, millest umbes kaks korda väiksema mahuga on kodumaiste ettevõtete omavaheline laenamine.

Mülleri sõnul ei ole tegemist siiski Eesti jaoks unikaalse probleemiga, vaid see on omane paljudele väikestele riikidele, kus objektiivselt on keeruline siseriiklikult väga aktiivset võlakirjaturgu tekitada.

Eesti selle aasta majanduskasvu kommenteerides märkis Müller, et sel aastal põhineb Eesti majanduskasv enim sisenõudlusel. "Eestis sõltub palju sellest, mis toimub mujal Euroopas, seega väga suurt kasvu ette ei näe," lisas ta.

Mullune kiire majanduskasv aitas Mülleri hinnangul kaasa Eesti ettevõte müügitulu ja kasumlikkuse kasvule, paranes ka ettevõtete laenumaksevõime. "Me näeme ka et Eesti majapidamiste finantsseis on tugevnenud. Majapidamiste finantsvarad on kasvanud, kuid aktiivsemat laenamist hoiab tagasi madal kindlustunne," kommenteeris keskpanga asepresident.

Maailma majanduse seisu kommenteerides märkis Müller, et erinevalt muust maailmast on Euroopa majandusaktiivsus alaneval trendil, kuid sügisega võrreldes on olukord oluliselt stabiliseerunud.

Euroala võlakriis hoiab Mülleri hinnangul endiselt finantskeskkonna pingeid üleval. Euroopa majanduse suhteliselt nõrk olukord peegelduvat valitsuse võlakirjade endiselt kõrgetes intressimäärades ning kuigi Kreeka 10-aastaste riigivõlakirjade intressimäär langes märtsi alguses oluliselt, siis hinnatakse neid endiselt väga riskantseteks.

Positiivse näitena tõi Müller Iirimaa võlakirjad, mille intressimäär on jätkuvalt langustrendis.

Oma kommentaaris märkis Müller ka seda, et euroala keskpankade laenud kommertspankadele on aidanud turge rahustada. "Me ei tahaks näha, et ettevõtted ei saaks kommertspankadelt vajalikku laene lihtsalt seetõttu, et kommertspankadel puudub omavahel usaldus," märkis ta.

"Intressimäärad euroala pankadevahelisel rahaturul on langenud ajalooliselt madalale tasemele," lisas ta.