Murakas: rubla devalveerimine lööks Eesti toiduainetetööstust valusalt
„Me võime küll püüda lepingutega oma tarnete aluseks olevat kurssi kaitsta, kuid pikkade maksetähtaegade tõttu tähendab devalveerimine, et saame toodangu eest 12-20 protsenti vähem eurosid, kui plaanisime,“ ütles Venemale edukalt piimatooteid eksportiva E-Piima juhatuse esimees Jaanus Murakas.
Piimatooted maksavad Venemaal juba praegu rohkem kui Eestis, kuid palgad ja pensionid on Eestiga võrreldes madalamad. Sellepärast ei suuda elanikkond devalveerimisega kaasneva hinnatõusuga kaasa minna. „Venelased hakkavad piimatooteid lihtsalt vähem ostma, sest nad ei elaks hinnatõusu üle,“ tõdes Murakas.
Eesti piimaeksportijad elasid rubla devalveerimise raskelt üle 2008.aasal, kui Venemaa valitsus kuulutas välja mõne kuu peale jagatud rubla ligi kolmandikulise devalverimise.
Samas annab töösturitele lootust, et Venemaa ei suuda imporditavaid piimatooteid kodumaise toodanguga asendada, mis võimaldab ka halvenenud tingimustega eksporti jätkata. „Kui kartuli ja vilja saaki saab kiiresti suurendada, siis piimakarja loomine võtab aega kümmekond aastat,“ selgitas Murakas. „Põllumajandus sõltub loodusest ja pikaajalisest poliitikast ning loomad lihtsalt peavad sündima ja suureks kasvama.“
Eurotsooniga ühinemine tähendab Eesti tööstusele tegevuse jätkamist ainukese üha tugevneva valuutaga majandustsoonis, mis ahendab ekspordivõimalusi. „Ma ei nuta siiski krooni taga, sest Eesti ei kasutanud kunagi võimalust kursi muutustega tööstust toetada. Teoreetiliselt oli ju võimalus krooni kurssi tõsta ajaks, kui tehnoloogiaid sisse ostetakse ja seejärel alandada, kui toodangut eksportima hakatakse,“ lisas Murakas.
