Müüdavate korterite ruutmeetri hinna võrdlus on keeruline
Nii mõnigi arendaja reklaamib oma kortereid eriti soodsa ruutmeetri hinnaga. Lähemal tutvumisel selgub aga enamasti, et tegu polegi samaväärsetest pakkumistest oluliselt soodsama kaubaga. Ruutmeetri hinda vähendatakse sel moel, et müügihind taandatakse korteriomandi üldpinnale, mitte suletud netopinnale.
Kuna seadus seda teemat otseselt ei reguleeri, valib kinnisvaraarendaja ise, kuidas oma kaupa eksponeerida. NCC Ehitus AS-i ehitus- ja turundusjuhi Heikki Põhi sõnul on nende tehtud uuringu tulemuste põhjal selgunud, et ostjad satuvad tihtipeale ruutmeetrile taandatud hindade võrdlemisel segadusse.
Korteri üldpind on üldine mõiste, mis võib hõlmata mitmeid varaga seotud pindu (terrass, rõdu, panipaik, ka hoones paiknev garaaž jms). Korteri suletud netopind on aga selge ja lihtne mõiste – tegu on reaalselt kasutusel olevate siseruumidega, enamasti kattub see ka köetava pinna suurusega. Kõik abipinnad (rõdud, terrassid) ja garaaž lisanduvad korteri suletud netopinnale.
Netopind või üldpind
„Kui võrdlusalused hinnad taandada korteri suletud netopinnale, võib ülisoodsa ruutmeetri hinnaga pakkumine osutuda hoopis kallimaks kui konkureeriva, ent esmapilgul kallima ruutmeetri hinnaga müüdav korter,” selgitab Põhi.
NCC kuvab ostjatele ruutmeetri hinna suletud netopinna kohta. Facio Ehitus kuulutab aga, et Keila Kodus on müügil korterid alates 15 227 kroonist ruutmeetri kohta. Korterite müügiga tegeleva Karl-Erik Kaasikmäe sõnul lähtuti selle arvu nimetamisel korteri üldpinnast. „See on lihtsuse huvides ja üheselt mõistetav suurus. Üldpind on kirjas ka kinnistusregistris,” selgitab Kaasikmäe. Seega on seal ruutmeetri hinna sisse arvatud ka rõdu ja panipaik.
Eesti kinnisvarafirmade liidu juhatuse esimees ja Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ei kiirusta üht ega teist müügistrateegiat hukka mõistma, ent leiab, et klienti eksitaks vähem see, kui aluseks võetaks müüdav netopind. „Kui näed vilkuvat reklaamiriba, et ruutmeetri hinnad alates 22 000 kroonist mingis kallimas piirkonnas, siis esimene reaktsioon on küll, et vaat kui odav,” ütleb Sooman. „Aga kui hakkad asjasse süvenema, siis avastad, et seal on arvestatud ka väga suurt rõdu ja panipaika, mis asub sootuks keldris.” Kui arvutada pakkumine ümber tegeliku elupinna järgi, tõuseb ruutmeetri hind 26 000 kroonini.
Sooman leiab, et oleks hea, kui arendajad ja kinnisvarafirmad valiksid ühe loogilise tee ja esitaksid müügihindu sarnastel alustel. Praegu leiab portaalidest kõikvõimalikke mõisteid müüdava pinna ja ruutmeetri hinna vaheliste seoste kohta. Soomani sõnul on maaklerid üpris leidlikud, ent tekkinud segaduses on korteriostjal raske orienteeruda.
