Muuga konteinerterminaali operaator: Ida ja Lääne transiidis oleme põhjast läbi käinud

 (2)
Muuga uue konteinerterminali avamine
Erik LaidveeFoto: Andres Putting

Transiidikeskuse Muuga konteinerterminal käitles 2016. aasta ühteistkümne kuuga 181 679 TEU’d (TEU on 20-jalase konteineri tingühik) kaupa, mida on neli protsenti mullusest vähem. Konteinerites veetava kaubakoguse tonnaaž kasvas perioodi võrdluses 0,2 protsenti.

Transiidikeskuse üldkaubaterminal käitles 2016. aasta ühteistkümne kuuga mullusest 29,6 protsenti rohkem ehk 419 241tonni tüki- ja puistekaupu. Transiidikeskuse terminalide kogukaubakäive kokku oli 2 541 733 tonni, mis tähendab 5,7 protsendist aastast kasvu.

Vaatamata keerulisele seisule Ida ja Lääne vahelises transiidis on konteinerveoste langustrend peatunud ja üldkauba kategoorias toob lõppev aasta kuni kolmandikulise kasvu, teatas ettevõte.

“Meile tundub, et oleme Ida ja Lääne transiidis niiöelda põhjast läbi käinud. Kuna oleme nüüdseks juba aastaid väldanud languses ikka pidevalt investeerinud nii tehnikasse, uute ladudesse kui ka tööprotsesside automatiseerimisse, siis on hea meel näha, et see on hakanud vilja kandma ning viimastel kuudel on näha juba meie tulemustes väikest kasvu. Iseäranis üldkauba vaates on aasta kujunemas meile kuigivõrd edukaks – äralangenud Vene impordi asemel oleme otsinud Eesti oma eksportkaupa, kellele pakkuda konteinertransiiti atraktiivse võimalusena. Tänu tehtud ja töös olevatele investeeringutele olema võitnud juurde uusi suurkliente – nii puidugraanulite, vilja kui tehniliste kultuuride ladustamise ja ümberlaadimiseks oma terminalide kaudu,” kommenteeris Transiidikeskuse juhatuse esimees Erik Laidvee.

Seotud lood:

Teiste sadamate poolt osutatud hinnakonkurents on aga armutu ja sunnib ka Transiidikeskust otsima aina enam ja enam efektiivsust.

“Turule on tulnud uusi terminale, kelle ainus võimalus konteineritransiidist osa saada on turuhindadest oluliselt odavama hinna pakkumine ning teenuste eest kohati isegi peale maksmine. See pole kindlasti mõistlik ega jätkusuutlik tegevus. Enamus suurtest ookeanilaevaliinidest on jätkuvalt suurtes kahjumites, mis omakorda suurendab hinnasurvet logistilises ahelas osalejatele veelgi. Mõned kuud tagasi pankrotistus päeva pealt üks maailma suuremaid konteinerlaevaliine Hanjin. Järgmise aasta plaanides on enamik laevaliine siiski mõõdukalt optimistlikud. Tänases keerulise olukorras koostavad laevaliinid oma finantsplaane enam mitte aastaks, vaid kvartaalselt, sama tuleb teha ka meie operaatorfirmadel ent ka sadama- ja raudtee-ettevõtetel. Kui pikas perspektiivis usume rahvusvahelise kaubavahetuse kasvu ja näeme oma Soome klientide näol ka Rail Balticul positiivset rolli, siis lähituleviku osas on teadmatust liiga palju,” ütles Laidvee.