Müüginipp kinnisvaraturul: osta üürikorter hiljem välja
Hiljuti pakkus üks majaomanik Pärnus üürnikule võimalust maja kahe aasta pärast ära osta. Üürimaksed oleksid sealjuures olnud justkui sissemakseks ja hiljem oleks nende kogusumma turuhinnast maha läinud. Tehing jäi siiski mõned päevad enne üürniku sissekolimist katki, sest turul leidus üürnikule veel sobivam pakkumine.
Uus Maa kinnisvaraanalüütiku Annika Jakobsoni sõnul pakuvad nii mõnedki arendajad Tallinnas sarnast lahendust ja seda isegi kuni viieks aastaks.
"Loomulikult on see tänases olukorras paljudele uue eluaseme otsijatele lahenduseks," sõnas Jakobson. "Kuna praegu on keeruline laenu saada ning samuti ollakse hirmul tuleviku pärast, siis on parem elada praegu üürikorteris, võtmata pikaajalisi kohustusi."
Paari aasta järel ostetakse Jakobsoni sõnul korter välja ja senised üürimaksed lähevad n-ö ettemaksuks. Kahe aasta jooksul võib nii 5000-kroonise üürikorteri pealt koguneda 120 000 krooni ettemaksu, mis sisuliselt moodustab korteri allahindluse.
"Samas sageli on lepingus sees, et omanikul on õigus müügihinda muuta, mis tähendab seda, et kahe aasta pärast, kui turg peaks olema tõusnud, siis on omanikul õigus küsida kokkulepitust kõrgemat hinda," sõnas Jakobson. "Omaniku jaoks on riskid selles, et korter kulub, ning kui üürnik välja kolib, siis on seda jälle raskem edasi müüa."
Arenduste puhul võib analüütiku sõnul kindlasti öelda, et see on teinud müügiprotsessi paindlikumaks ning arendajatel on võimalik vähemalt garanteerida praeguseks raskeks ajaks rahavoog ning pääseda tühjade korterite kommunaaltasude maksmisest.
"Inimene samas saab elada uues korteris, mille ostmist ta endale praegu lubada ei saa, kuid ehk mõne aasta pärast, kui laenupoliitika on muutunud liberaalsemaks ning sissetulekud tõusnud, on ostmise võimalus olemas."
IBE Estonia OÜ pakub järelmaksuga korteriostu võimalust alates käesoleva aasta algusest. Pangalaenu võtmise võib vajadusel edasi lükata kuni kolm aastat.
Ettevõtte juhata Ülle Kullöri sõnul võib seni toimunud tehingute põhjal järeldada, et huvi erinevate ostuhinna tasumise ajatamise võimaluste vastu on järsult suurenenud.
Näiteks on Vägeva tee kortermajades teises kvartalis sõlmitud lepingutest vaid ühel juhul olnud tegu kohese väljaostuga, seevastu üheteistkümne tehingu puhul on olnud tegu ostuhinna tasumise ajatamisega või ostuoptsiooniga üürimisega. Sama tendents on olnud ka Uuesalu elurajooni puhul.
„Soov ja vajadus uue elamispinna järele ei ole kadunud, kuid ebakindlus tuleviku suhtes pärsib otsuste tegemist, mis on seotud pikaajaliste kohustuste võtmisega. Seetõttu on erinevad müügihinna tasumise ajatamise võimalused tänases turusituatsioonis oodatud ja vajalikud. Ühtlasi annab ostuhinna tasumise ajatamine inimestele võimaluse oodata kinnisvara- ja finantsturu stabiliseerumist,“ lisas Kullör.
