“Peame lähtuma teaduslikest põhjendustest,” ütles Reiljan neljapäevasel arutelul.

Geenitehnoloogiakomisjoni nimel teatasid professorid Erkki Truve ja Ain Heinaru, et komisjon on andud ministrile nõu neid maisisorte Euroopasse lubada, kirjutab Eesti Päevaleht.

“Need on lihtsad taotlused, sest tegu on genoomidega, mida põllumajanduses juba aastaid kasutatud ja kümnel miljonil hektaril maisi kasvatatud ning pole juhtumeid, et need genoomid oleksid kahjulikud,” lausus Truve.

Tartu tarbijanõustamise ja infokeskuse juhataja Tiiu Müürsepp vaidleb sellele vastu. “Uurimusi on vähe ja need on tehtud samade tootjate laborites, kes muundatud toiduaineid ja põllukultuure kasvatavad ning müüvad,” sõnas Müürsepp. “Sõltumatuid uurijaid on väga vähe ja tulemuste usaldusväärsuseks on kasvatamise ja uurimise aeg liiga lühike.”

Reiljan teatas, et usaldab teadlaste arvamust ning andis mõista, et arvestab eelkõige geenitehnoloogiakomisjoni soovitust neid kahte maisisorti turule lubada.

Euroopa Liit on siiani vastanud eitavalt GMO-tooteid müüvate riikide taotlusele pääseda Euroopa turule. Kolmapäeval aga otsustas Euroopa Komisjon lubada Šveitsi kaudu Euroopasse ühe muundatud maisisordi.

Iga põllumajandussaaduse geneetiliselt muundatud sordi otsustab Euroopa Komisjon eraldi ning kõik 25 liidu riiki peavad oma seisukoha ütlema.

Hoopis tõsisem arutelu tõotab tulla Rootsi kaudu Euroopa turule pürgiva kartulisordi teemal.

“Kartul puudutab meid juba hoopis lähemalt,” märkis Müürsepp. “Kui lubada seda Eestis kasvatada, siis võib muundatud sort õietolmuga levida ka mahekartuli põldudele.”

Geneetiliselt muundatud kartuli kohta peab Eesti andma Euroopa Komisjonile vastuse juuli alguseks.