Nafta kallines Trumpi Iraani sanktsioonide tõttu. Aasia otsib alternatiivseid kütusetarnijaid

Naftafutuurid kallinesid pärast USA presidendi Donald Trumpi Iraani tuumaleppest taganemise otsust enam kui 2 protsenti.

USA West Texas Intermediate ’i (WTI) juunilepingute hind kerkis New Yorgi kaubabörsil 2,2% 70,61 dollarini barrelist. Londonis sekundeeris Brenti naftasordi juulileping 2,4 protsendise tõusuga 76,65 dollarile.

Et Trump valmistub USA sanktsioonide uuendamiseks Iraani vastu niigi vähese ülepakkumisega naftaturul otsivad Aasia naftarafineerijad alternatiivseid tarnijaid, kirjutab Reuters.

Naftakartelli OPEC suuruselt kolmas naftatootja Iraan kutsus hiljuti üles tootmist vähendama, kuigi naftanõudlus on tugev.

Uued sanktsioonid mõjutavad tõenäoliselt Iraani nafta- ja laevandussektorit, ütles Jaapani suurpanga Mitsubishi UFJ Financial Groupi Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika analüüsijuht Ehsan Khoman. Iraaniga äri ajajatel on aega 180 päeva, et kohandada oma tegevust ringi.

Viimati kehtinud sanktsioonide ajal kukkus Iraani naftatoodang miljonile barrelile ööpäevas. Märtsis tootis Iraan 3,81 miljonit barrelit musta kulda ööpäevas ehk umbes neli protsenti maailma naftat kogutoodangust. Esimeses kvartalis eksportis Iraani keskmiselt kaks miljonit barrelit naftat ööpäevas.

Analüütikud prognoosivad nüüd, et Iraani pakkumine võib kukkuda vahemikku 300 000 kuni miljon barrelit ööpäevas olenedes sellest kui palju riike järgib USA joont.

„Kohe kindlasti langeb hiljem sel aastal Iraani eksport Aasiasse ja Euroopasse, kuna osad riigid otsivad alternatiivi Iraani naftale, et mitte ärritada Washingtoni,“ ütles kütusekonsultatsioonifirma Trifecta direktor Sukrit Vijayakar.