Septembrikuu vältel on naftabarrelli hind kõikunud 45 dollari ümbruses, mis on viimase kuue aasta madalaim tase ja mida on pea 60 dollari võrra vähem kui mullu suvel. 20 dollarit oli barreli hind aga viimati 2002. aastal.

Nafta hinda on juba mõnda aega allapoole surunud nõudlust ületav toomismaht. 12-liikmeline naftatootjate kartell OPEC teatas augustis, et nende tootmismaht kasvas juulis viimase kolme aasta rekordilisele tasemele ja tootmist ei plaanita vähendada.

Üks suurimaid tootjaid on seejuures Iraan, kus plaanitakse ekspordiks mõeldud nafta tootmist pärast majandussanktsioonide lõppu veelgi suurendada.

Wall Street Journali teatel on nafta hinna langusel näiteks Venemaa jaoks juba praegu katastroofilised tagajärjed. Kui arvestada sinna hulka ka lääneriikide kehtestanud majandussanktsioonid, võib see tähendada Venemaa majanduse tänavuseks languseks mõttekoja Atlantic Councili hinnangul ligi kuus protsenti.

Venemaal on headel aegadel loodud riigifondid, kuid sealt on sanktsioonide tõttu kulunud palju raha.

Kokku on Venemaa riigifondides ja valuutareservides 358 miljardit dollarit. Läinud aasta tipust on reservid vähenenud 30%. Kui nafta hind jääb ka tulevaks aastaks umbes 50 dollarile barrelist , kulub 73 miljardi dollariline fond tõenäoliselt eelarveaukude lappimiseks.

Venemaal on nafta ja maagaas ekspordist 75%, mis annab üle poole riigieelarve tuludest. Norra riigieelarves on kütusekompaniide maksude osa veidi väiksem – 30%. Nafta ja maagaasi müük moodustab seal ka ekspordist veidi vähem – umbes 50 protsenti.

Norra majanduses on nafta hinnalangus vähendanud kütusetööstuse investeeringuid ja toonud majandusharus kaasa kümnete tuhandete töökohtade kaotamise. Tööpuudus on kümne aasta suurim, 4,3%.