OPEC leppis mullu kokku toodangu kärpimises 1,2 miljoni barreli võrra päevas tänavu aasta algusest. Selle leppega liitusid ka Venemaa ja teised plokivälised tootjad, kasvatades toodangukärpe mahtu 1,8 miljoni barrelini päevas.

Kärped jäävad kokkuleppe kohaselt aga selle aasta esimesse poolde, mis agentuuri Bloomberg hinnangul tekitab ebaselgust ses osas, mis juhtub pärast juulit.

"Kui nad selle trendiga ei jätka, võib nafta hind kukkuda tagasi sinna kus see oli kaks aastat tagasi," ütles panga peaanalüütik Hans van Cleef Bloombergile. "Nafta hind võib kergelt tagasi 30 dollari juurde minna."

OPECi kärpes osalevate riikide naftatoodang on küll mullu sügisega võrreldes kahanenud üle miljoni barreli võrra päevas, kuid nõudlusetühimikku on asunud täitma teised riigid. Kärpes mitteosalevate Nigeeria ja Liibüa naftatoodang on kasvanud samal ajal 0,2 miljonit barrelit päevas ning USA toodang 0,5 miljonit barrelit.

Van Cleefi sõnul on hinna edasisse tõusu risk minimaalne, küll aga on suur hinna edasise kukkumise risk. "Näeme USA tootmise edasise kasvu ja naftavarude suurenemise riski," rääkis ta.