Nähtamatu oht meie kodudes

Kunda linnavalitsuse ja keskkonnateenistuste korraldatud radoonipäeval esinenud ettekandjate andmetel haigestub Eestis kopsuvähki umbes 700 inimest aastas ning hinnanguliselt on 90 kuni 100 haigusjuhtu põhjustatud radooni sissehingamisest. Radoonitase meie eluruumides on asi, mida tasub endale teadvustada eelkõige Põhja-Eestis.

Eesti põhjaranniku radooniohtlikumad piirkonnad on Tabasalu, Viimsi, Maardu, Loksa, Kunda, Toila ja Vaivara. Virumaa Teataja kirjutab, et Kundas mõõdeti radoonitaset viimati 1995. aastal. Näiteks endises polikliinikus saadi ühes kabinetis tulemuseks 7072 Bq/m3. Praegu kehtivate normide järgi on uutes hoonetes norm 200 Bq/m3 ja vanades majades 400 Bq/m3.

Radoonitõrjekeskuse andmetel on radoon kopsuvähi põhjustajana maailmas esikohal. USA-s haigestub selle gaasi põhjustatud kopsuvähki 22 000-25 000 inimest aastas.

Radoon on värvita ja lõhnata inertne radioaktiivne mürk-gaas, mis pärineb maakoorest ja koguneb vaid hoone esimesele korrusele, sest ta on õhust kaheksa korda raskem. Radooniohu kõrvaldamiseks on väga tähtis ehituse kvaliteet. Spetsialistide sõnul on ka kõrge radoonisisaldusega pinnasele võimalik ehitada täiesti ohutuid hooneid.

Keskkonnaministeeriumi radooniteemaline infovoldik toob näite, kuidas eramus saadi radoonitase alla, kasutades põrandaalust sundventilatsiooni. Selle kohaselt lõigati betoonpõrand lahti, eemaldati ehituskile, soojustuskiht ja tagasitäiteks olnud liiv. Ava põhja asetati „radoonikaev“ ning seda ventileeritakse omakorda elektriventilaatoriga, mis on paigaldatud terassi alla.

Enne tööde alustamist mõõdeti hoones radoonitaset, mis ulatus 2400–2600 Bq/m. Pärast tööde teostamist oli radoonitase vahemikus 60–90 Bq/m.

Võib rajada ka radoonivöö. Näiteks kaevati ühel eramul lahti vundamendi serv sügavuseni 3,5–4 meetrit. Kraav täideti killustikuga, millesse asetati radoonikogumistoru ning selle ots juhiti läbi pinnase välisõhku. Mõõtmistulemused enne tööde alustamist olid 1000–1600 Bq/m3. Pärast tööde lõppu jäid kontrollmõõtmiste tulemused 60 ja 110 Bq/m3 vahele.

Kiire ja tõhus vahend radoonisisalduse vähendamiseks hoones on õhuvahetuse tõhustamine. Lihtsaim ja kindlaim moodus selleks on loomulikult akende ja uste avamine ning selliselt ruumide tuulutamine. Talvekuudel aga ei ole pidev tuulutamine mõeldav.

Seega, kui radoonisisaldus on hoones aastas keskmiselt kõrgem kui 400 Bq/m, tuleb tõhustada ventilatsiooni, lisades sissepuhke- või väljapuhkeventilaatorid. Kindlasti tuleks konsulteerida spetsialistiga, kes oskab leida hoone jaoks individuaalse lahenduse. Valesti paigaldatud või tõhustatud ventilatsiooni tõttu võib siseõhu kvaliteet hoopis halveneda.