Naiste nappus juhtide seas ei pea Eestis paika
„Eesti ettevõtted teevad ühes asjas nii Euroopa kui ka kogu maailma ettevõtetele silmad ette – meil on ettevõtete juhtkondades rohkem naisi,” tõdeb Grant Thornton Rimessi partner Eva Veinberg.
Auditeerimis- ja ärinõustamisettevõtte Grant Thorntoni üle 35 riigis tehtud uuringust selgus, et Eestis kuulub ettevõtete juhtkondadesse 35% naisi. Kogu maailmas on kõige suurem naisjuhtide osakaal Venemaal, kus ettevõtete juhtkondades on koguni 40% õrnema soo esindajaid. Esiviisiku hõivavadki endised sotsialismimaad: peale Venemaa ja Eesti on naisjuhtide osakaal kolmandik või üle selle veel Poolas, Gruusias ja Lätis. Huvitava asjaoluna toob Veinberg uuringust esile, et Leedus oli 64% uuringule vastanud naisjuhte ka firma asutajad, Eestis aga ainult 12% ja Lätis 16%.
Miks Ida-Euroopa riikides on naisjuhte rohkem kui nn vanas Euroopas või USA-s, selgitab Veinberg nii ajalooliste, kultuuriliste kui ka demograafiliste põhjustega. Esiteks oli naiste suur tööhõive Nõukogude Liidus norm ja see suhtumine on levinud ka tänapäeval. Nii leiamegi naisi mitte ainult teenuste sektorist ja traditsioonilistest valdkondadest nagu meditsiin, vaid ka finantsteenuste ja tehnoloogiaettevõtetest.
Mehi on vähem
Rolli mängib ka demograafiline olukord: Venemaal on iga 100 mehe kohta 120 naist. Eestiski on meeste-naiste osakaal sarnane, statistikaameti andmeil oli mõned aastad tagasi iga 100 mehe kohta 117 naist. Samalaadne olukord on ka Lätis ja Leedus.
Maailmas kõige vähem, ainult 8% naisjuhte on Jaapani ettevõtetes ja Saksamaalgi on kõrgetest ametikohtadest ainult 14% õrnema soo käes.
Uuringust selgub, et enamasti on naised juhiks kasvanud firma seest. Huvitav on ka see, et uuringule vastanud meeste seas oli rohkem neid, kes arvasid, et naistel ei ole takistusi ettevõtete juhtkonda pääseda.
„Ettevõtete kasvupotentsiaali avamiseks oleks igati kasulik naisi rohkem juhtimisse tuua. Me ei saa endale lubada ainult poolte talentide ehk ainult meeste panuse kasutamist,” kinnitas Veinberg.
