Enim Eestis tegutsevaid naisjuhte on 50–74-aastased.

Võrdõiguslikkuse „ajakasutuse valdkonna“ indeksi osas on Eesti Euroopa liidu võrdluses keskmisest paremal positsioonil, olles Rootsi, Soome ja Taani järel neljas. Vaatamata sellele on Eesti naised endiselt meestest rohkem seotud hoolduskohustuste ja heategevusega ning spordivad, osalevad kultuuriüritustel ja muus vabaajategevuses meestest vähem.

Kuigi Eesti-siseselt lõhe väheneb, on meie riigis kehtiv sooline palgalõhe juba pikka aega Euroopa Liidu riikide võrdluses suurim. 2017. aastal oli naiste tunnitasu meeste omast viiendiku võrra väiksem. Suurim palkade erisus oli finants- ja kindlustustegevuses töötavate meeste ja naiste vahel.