Narva elektrijaamad: Puidu hinda Eestis mõjutab eelkõige eksport
Puidu hinda Eestis mõjutab eelkõige puidu eksport, samuti ka hakkepuidu põletamine Tallinna, Tartu ja Pärnu koostootmisjaamades. Möödunud aastal läks ekspordiks tsirka 2,2 miljonit kuupmeetrit puitu ehk rohkem kui üheksa korda rohkem kui Narva elektrijaamades kasutatud.
Narva elektrijaamad kasutavad hakkpuitu vaid ühes Balti elektrijaama koostootmisplokis ning meie mahud vastavad kolmele protsendile reaalsest Eesti aastasest raiemahust. Kolmeprotsendilise turuosaga ettevõte ei saa olla puiduturul hinnategija.
Eesti figureerib pidevalt erinevate riikide energiasektori ökoloogilist jalajälge kaardistavate tabelite tipus. Puitkütuse kasutamine koos põlevkiviga on ainuke viis, kuidas saab vähendada Eesti elektritootmises põlevkivi osakaalu ja sellega kaasnevat saastet.
Vastab tõele Andres Taukari väide, et puidu (ja ka põlevkivi) põletamise maksavad kinni elektritarbijad - see ei ole vast uudis kellelegi jaoks, nii on see igas elektrijaamas – ka Andres Taukari juhitavas. Vahe on ainult selles, et Narva elektrijaamade puhul saab tarbija toetuse eest ka midagi vastu – puhtamalt ja keskkonnasäästlikumalt toodetud elektri, teistel puhkudel liigub see „toetus“ ettevõtte kasumina riigist välja.
Ehkki meie konkurentidele meeldib väita vastupidist, ei ole viimastel aastatel tekkinud tuulepargid ja koostootmisjaamad vähendanud grammivõrdki Narva elektrijaamades põlevkivi kasutamist.
Narva elektrijaamade juhina võin kinnitada, et jaamad on töötanud täisvõimsusel. Tuuleparkide ja koostootmisjaamade elekter aga ei jõuagi tavalise Eesti kodutarbijani, sest see müüakse Eestist välja, kus elekter maksab rohkem.
Eesti kodudes on täna jätkuvalt põlevkivielektrijaamades toodetud elekter. Seetõttu saab keskkonna saastamist efektiivselt vähendada vaid põlevkivi asendamisel taastuvate kütustega (nt puit). Õnneks on see ka ühtlasi ka odavaim viis toota Eestis taastuvenergiat.
