Viimastel nädalatel on aktsiaselts Narva Vesi taas kaalunud võimalust lõpetada ligi seitsme miljoni kroonise võla tõttu Jaanilinnale joogivee andmine.
Alates 12. maist ei ole Jaanilinn Narva Veele joogivee ja heitvete puhastamise eest maksnud sentigi. Linna võlg koos 1992. aastast pärit viivistega on kasvanud seitsme miljoni kroonini.
Esmaspäeval kohtus Narva Vee direktor Aksel Ers Jaanilinna linnapea Pavel Grigorjevi ja teiste ametnikega, kes lubasid nädala lõpuks esitada võlgade tasumise graafiku. Vastasel korral lubas Narva Vesi alates tulevast esmaspäevast veesurvet vähendada.
Samalaadseid kohtumisi, kus Jaanilinna juhtkond väljendab sügavat muret tasumata võla pärast, on viimaseil aastail toimunud ligi kümmekond. Eesti pool on Jaanilinna tühjadele lubadustele vastanud ähvardustega vesi kinni keerata, kuid vee sulgemiseni pole kunagi jõutud.
Sel ja eelmisel kevadel, mil Narva vähendas oluliselt Jaanilinnale antava vee kogust, leidis Vene pool kiiresti raha võlgade tasumiseks. Tänavu kevadel andis ametist lahkuv Tiit Vähi valitsus oma viimase sammuna 3,3 miljoni krooni tagastamatut abi Vene Födratsioonile Jaanilinna veevõla kustutamiseks.
Narva ja Jaanilinna vahelised tõsised arusaamatused Vene poole maksmata arvete pärast on kestnud ligi kaks aastat. Rahapuuduses Jaanilinn on oma võla katteks küsinud raha nii Leningradi oblastist kui ka ekspresident Mihhail Gorbatshovilt.
Nädala alguses sai avalikkusele teatavaks Silmeti ja trusti Leningradslanets lepingu olemasolu. Lepingu kohaselt pidi Leningradslanets tarnima Silmetile 255 000 tonni põlevkivi, mille eest Silmet oleks maksnud ligi 15 miljonit krooni. Raha pidi kantama aktsiaseltsi Narva Vesi arvele Jaanilinna veevõla katteks.
Endine Silmeti peadirektor Priit Saksing ütles Eesti Päevalehele, et ilmselt kirjutas ta sellisele lepingule alla. "Lepinguid oli sadu, mis seal täpselt seisis, on praegu raske öelda," lisas ta.
Saksingu mäletamist mööda sõlmiti leping 1996. aasta lõpul, mil Silmetis oli tulekahjude ja streigiähvarduste järel raske majanduslik olukord. Ajalehe Põhjarannik väitel sõlmiti leping hoopis tänavu jaanuaris.
Lepingu olemasolu kinnitas ka Narvas tegutsev Venemaa peakonsul Gennadi Jefimov, kuid Eesti majandusministeeriumil pole lepingust aimugi.
Narva Vesi pole Silmetist mingeid rahaülekandeid saanud.
Narva Vee direktori Aksel Ersi sõnul kuulis ta salapärasest lepingust ajakirjanduse vahendusel. Kuna Narva Vee esindajad ei ole mingile lepingule alla kirjutanud, siis hoidutakse ka selle sisusse süüvimast. "Meid huvitab vaid, et Jaanilinna vee eest oleks makstud," ütles kuu aega ametis olnud Ers.
Lisaks Jaanilinnale on Narva Veele pool miljonit krooni võlgu ka Narva-Jõesuu linn.
"Kevadel päästis vaid Vähi rahaülekanne meid pankrotist," ütles Ers, lisades, et praegu elab veefirma taas peost suhu. "Laual on kuhi maksmata arveid ja alles siis, kui midagi laekub, saame ise midagi ära maksta," selgitas ta.
REIN SIKK
