Narvas koolitatakse täiskasvanuid kogu Euroopast
Üle-eelmisel nädalal allkirjastati leping, mille järgi koolitatakse Narvas kõiki Pihkva oblasti IT õpetajaid. Esimene grupp peaks tulema juba märtsis. Siis allkirjastatakse analoogne leping Peterburi oblastiga.
Varem on Narvas eri projektide raames koolitusel käinud Pihkva pagarid, kokad, autolukksepad, õmblejad ja ehitajad. Samuti on käinud täiskasvanute rühmad Norrast, Soomest ja Bulgaariast. Lahtist tuleb uus rühm kokkasid Narva märtsis.
Vajadus täiskasvanute koolitamise järele kasvab pidevalt ja keskuse direktor Ago Silde ennustab 2007. aastal koguni 5000 täiskasvanu koolitamist. Koolitusspetsialistid hindavad selleks ajaks aga ligi 7000 inimese koolitamise vajadust. Välismaalaste osatähtsus peaks nende seas kasvama 30 protsendile.
“Kuna haridusministeerium prognoosib järgmise 10 aasta jooksul päevaste õpilaste arvu kuni 50-protsendilist vähenemist, päästab Narva õppekeskuse sulgemisest hariduse eksport Euroopa ja SRÜ riikidesse,” ütles Silde.
“Narva kutseõppekeskus käivitus väga hästi. Teda on esile tõstetud ka Eesti kutsehariduse reformi ühe etalonina. 2000. aastal sai tehtud radikaalne ja otsustav ning hulljulgena näiv samm, kui otsustasin 4 kutsekooli üheks liita,” ütles endine haridusminister Tõnis Lukas.
Kolm aastat tagasi liideti õppekeskusega Narva energeetikute kool, Narva kaubanduskool, Narva kergetööstuskool, Narva kutsekeskkool ja Eesti Elektrijaamade koolituskeskus.
Haridusministeeriumi Narva operatsioon ehk koolide liitmine sai Lukase sõnul jõuliselt teostatud ja kaasnevad investeeringud andsid võimaluse teha hea start. “Sobiva hetke ja sobiva inimese leidmine tagasid selle, et kohapeal õnnestus “mägesid liigutada”,” lisas ta.
Üle saja kursuse
“Kui oleme suutnud Narvas luua Eesti parima õppebaasi ja koondada siia parimad õpetajad, võime koolitada täiskasvanuid teistele regioonidele. Juba nüüd pakume täiskasvanutele üle 100 kursuse,” ütles Silde.
Maist avanevad piirid võimaldavad direktori sõnul pakkuda täiskasvanutele koolitusi üle kogu Euroopa. Lisaks Euroopale on pööratud pilgud ka SRÜ riikide poole, sest EL-i liikmesmaana avanevad mitmed fondid, mis pakuvad võimalusi hariduse müügiks just Venemaa, Ukraina ja Valgevene suunas.
Narvas ollakse Silde sõnul Põhjamaade õppekeskuste seas õpilaste arvult esiviisikus. Narvas õpib täna päevases õppes 2500 tudengit, lisaks neile koolitati eelmisel aastal ka ligi 3300 täiskasvanut. Põhjamaade suurim õppekeskus on Lahtis, kus päevases õppes õpib ligi 7000 õpilast, koos täiskasvanute ja ametikõrgkooliga 11 000 õppurit.
Tänaseks on Narva kutseõppekeskus mitmel erialal saavutanud taseme, mis vastab maailma standarditele. Nendeks on IT ja multimeedia valdkond ning mehhatroonika. Põhjamaade moodsaima sisustusega õppekeskuseks saamiseks näeb arengukava ette investeerida 2010. aastani ligi 116 miljonit krooni.
Ambitsioonika kava realiseerumisele aitavad kaasa kolme aasta jooksul Euroopa Liidu tõukefondist saadavad 50 miljonit krooni. Selle raha eest sisustatakse metallitööstuse, mehaanika ja energeetika valdkonna õppebaas ning renoveeritakse Kreenholmi 45 õppehoonete kompleks.
“IT ja multimeedia valdkond on meil täna kutsehariduse innovaatika pool. Et need erialad on on meil Euroopa tasemel, näitab see, et veebruari lõpus tulevad Lahti ametikõrgkooli tudengid meile praktikale,” lisas Silde.
“Meie multimeedia õpilased valmistavad videofilme Ida-Virumaast, reklaamklippe Narva ettevõtete kohta ja toodavad pilte kohalikest uudistest AK jaoks,” rääkis Narva õppekeskuse disainikeskuse ja multimeedia stuudio juhataja Aleksandr Girejev.
Hea praktika saavad õpilased Girejevi sõnul ka 3D animatsiooni vallas. Mitu õpilast on alates
I kursusest kaasatud Kreenholmi toodete arendamise protsessi ja Narva mööblikombinaat võttis kaks lõpetajat tööle uute toodete disainimiseks.
Eelmise nädala neljapäeval toimus keskuses multimeedia eriala poiste valmistatud AS Kreenholmi 10-minutilise reklaamfilmi ülevaatus USA-s asuvate partnerite jaoks. Lähiajal valmib analoogne toode Läti, Leedu ja Valgevene turule.
Kooli head taset näitab ka see, et Narva tudengid on oodatud praktikale üle kogu Euroopa: hotelliteenindajad Soome ja Hispaania hotellides; kokad Prantsusmaal, Norras, Hispaanias ja Inglismaal; elektroonikud Norras ja Saksamaal; mehhatroonikud jälle Austrias, Rootsis, Norras ja Soomes.
“Õpilased käivad praktikal kogu Euroopas – lõunatipust Gibraltarilt kuni Norra põhjatipu Lofoteni saarteni,” ütles Silde.
“Kui Pärnu restoran otsis suveks kokkasid, sai ta kolm tublit poissi Narvast ja nad jäid rahule. Narva õpilased jätavad mulle positiivse mulje, nad on positiivselt meelestatud ja teotahet täis. Kui mul suveks abilisi vaja on, tellin nad kindlasti Narvast,” ütles Tallinnas asuva restorani Karl Friedrich peakokk Priit Toomits.
Maailmameistrid Narvast
Toomitsa sõnul saab Eesti peakokkade ühing juunis maailma kokkade assotsiatsiooni liikmeks. Seoses sellega saavad Eesti kokad osaleda rahvusvahelistel võistlustel, mis tipneb Prantsusmaal toimuva konkursiga. “Usun, et tulevased kokkade maailmameistrid tulevad Narvast,” lisas ta.
Augusti lõpus toimub Narva kindluses ja lossiplatsil 9 riigi kokaliitude juhatuse kokkutulek. Kohale tulevad liitude juhatused koos presidentidega Taanist, Rootsist, Norrast, Soomest, Islandilt, Lätist, Leedust, Peterburist ja loomulikult ka Eestist. Kirjutatakse alla lepingule, mis kindlustab Narva kutseõppekeskuse õpilastele/õpetajatele praktikakohad nende riikide restoranides ja hotellides.
Eelmisel aastal tulid Eesti noorte kokkade ja teenindajate meistrivõistlusel Narvas koolitatud kokad I ja teenindajad II ja III kohale. 2002. aastal võitis viimase kursuse õppur esikoha argoonkeevituse meistrivõistlustel täiskasvanute hulgas nii Eestis kui Baltikumis.
Esimeseks suureks rikkuseks on õppekeskuse jaoks koostöösidemed eri riikide ja asutuste vahel. Teiseks rikkuseks nimetab direktor koostööd ettevõtetega, mis on samuti väga hästi käivitunud. Koostöö ühe näitena toob Silde müüjate koolituse viimist ühte Narvas asuvasse kaubanduskeskusesse. Õppeklassid on sisustatud tänapäevaste kassaaparaatide ja programmidega. “Pärast teoreetilise osa omandamist saavad õpilased oma teadmisi kauplustes ka praktikas proovida,” lisas ta.
Silde sõnul on ka tööandja huvitatud sellisest lahendusest – koostöö annab võimaluse parimatest õpilastest endale töötajaid valida.
Koolil on hea koostöö ka Narva metallitöötlemisettevõttega AS Balti ES, kus õpetatakse metalli valdkonna õpilastele töötama moodsatel ja ülikallitel CNC metallitöötlemis- ja laserlõikepinkidel. Õpetajad on sealsed spetsialistid.
“Annan õppekeskusele ja selle juhtidele positiivse hinnangu. Keskus on lühikese ajaga kõvasti arenenud ja toonud juurde mitte ainult uusi erialasid, vaid ka tehnilisi ja metoodilisi uuendusi,” ütles Narva Elektrijaamade peadirektor Rein Talumaa.
Õppekeskus on Talumaa sõnul nende koostööpartner ja õpilased käivad neil praktikal.
Õmbluseriala õpilaste abil valmistatakse Narva elektrijaama ja Kreenholmi töötajate jaoks tööriided. Arvutieriala õpilased panevad detailidest kokku kooliarvuteid, parandavad kodu- ja kontoritehnikat.
