"Ma arvan, et majanduskasv on selgelt ületähtsustatud näitaja. Nagu SKT üldse. See võiks olla üheks kontrollnäitajaks kümnest. Tähtsamad näitajad peasid olema inimeste rahulolu oma eluga, õnnetunne. Sündivus jms," rääkis Neivelt Ärilehele.

"Kui eesmärk oleks SKT kasv, siis oleks ideaaliks, et me sõidame aina suuremate autodega, mitte rongiga või liinibussiga. Me tööpäevad oleksid aina pikemad ja pikemad. Me tarbiks aina rohkem ja rohkem ravimeid. Jooks õhtul alkoholi, mitte ei teeks tunniajase jalutuskäigu jne. Kasv on tähtis mingis arengufaasis. Aga selle faasi oleme me juba läbinud," illustreeris ta vaid kitsalt ühest näitajast lähtumise absurdsust.

Tuleb vältida kapitali väljavoolu

Neivelt on ammu rääkinud, et Eesti vajaks kohalikke pankasid, kes siia ka näiteks pensionifondide varasid investeeriks. Nii väldiks me kapitali väljavoolu.

"Meil oleks vaja rohkem neid pankasid, kes mõtleksid ka tegelikult kohaliku elu arengule. Mitte ei teeks reklaami, kuidas nad kohalikku elu toetavad. Coop on siin uus tulija, ka Luminoril on otsustamine kohalik ja neil on kõik võimalused muutuda kohalikuks pangaks," tõi Neivelt välja.

Üldiselt peaks panganduses aga vastutuse teema Neivelti meelest rohkem selgeks rääkima. "Kes vastutab ikkagi rahapesu eest Danske pangas? Kas Danske panga peakontori töötajad Taanis või Eesti vastavad organid? Praegu lükatakse kogu vastutus Aivar Rehe kaela. Tegelikult on seal keeruline maatriksjuhtimine, kus vastutus langeb pigem peakontorile," rõhutas Neivelt.

Indrek Neivelt peab ettekande Eesti Koolitus- ja Konverentsikeskuse korraldataval Eesti Majanduskonverentsil 2018. 9.novembril toimuva konverentsi kohta saab lähemalt lugeda ning registreeruda siin.