Neivelt pensionifondidest: fondihaldurid peaksid osa teenustasust tagasi maksma
Kuna suurema osa pensionifondide tootlused on olnud viletsad ja alla ootuste, võiksid haldurid võiksid suure osa viimase viie aasta jooksul kogutud tasudest klientidele tagasi maksta, tõdeb pensioniühistu Tuleva kaasasutaja Indrek Neivelt oma blogis.
Eelmise kümnendi alguses pensionireformi tegemise ajal praeguse Swedbanki eellase Hansapanga juht olnud Neivelt tõdeb, et nii kehva tulemust ei oodatud. „Me ei uskunud, et tootlused nii madalad tulevad,“ tõdeb Neivelt, märkides, et madalas tootluses ei saa süüdistada ainult fondihaldureid.
„Maailm me ümber on selle aja jooksul palju muutunud: krooni asemel on euro ja kiire majanduskasv on asendunud paigaltammumisega. Samuti on intressi tase eurotsoonis rekordmadalal,“ kirjutab ta.
Fondide haldamise äri maailmas on uue intressi tasemega pidanud kohanema ning teenustasud on oluliselt langenud, kuid Eestis ei ole seda kahjuks juhtunud.
Neivelt tõdeb, et pensionireformi algusajal, tolleaegsete tootluste ja mahtude juures olid fondide teenustasud mõistlikud ja kindlasti ei olnud see siis pankade jaoks suur äri. „ Aga juba vähemalt viis-kuus aastat on meie pensionifondide tasud olnud liiga kõrged,“ kinnitab ta.
„Kui vaadata pensionireformi tervikuna, siis pensionikogujad on saanud viletsa tootluse ja ka Eesti majandust on pensionirahad vähe arendanud. Ainukesed, kellel on läinud vastavalt ootustele, on olnud fondihaldurid,“ kirjutab Neivelt.
„Kuna enamike fondide tootlused on olnud viletsad ning alla ootuste, siis võiksid nende fondide haldurid oma viimase viie aasta jooksul kogutud tasudest suure osa klientidele tagasi maksta,“ tõdeb Neivelt, soovitades aluseks võtta näiteks Rootsi samasuguste fondide tasud.
„Ja kindlasti tuleks võrrelda pensionikoguja teenitud raha ja fondihalduri poolt teenustasudeks võetud raha. Ei ole ju normaalne, et need summad on mõne fondi puhul praktiliselt võrdsed,“ ütleb Neivelt.
