Üheks muljet avaldavaks nüansiks Fiati poolt täidetud Ferrari aktsiapakkumise prospektis oli sõna „eksklusiivsus“ kasutus, mida korrutati 64 korda. Kui kõigil oleksid oma Ferrarid, ei oleks bränd enam kaugeltki nii palju väärt. Aastatid on olnud selle auto toodangunumber umbes 7000. 2019. aastaks suudaks Ferrari tootmine tõusta vaid kuni 9000 autoni.

Kuid Ferrari ettevõtte juhtidel võib olla tagataskus trump. Nimelt näitavad nad neli kasumi suurendamise teed, mis ei eelda rohkemate autode müüki. 

Lisaks autodele on Ferraril maailmas 32 poodi, mis müüvad litsentsi alusel kõikvõimaliku Ferrari brändikaupa alates 1389 dollarit maksvatest surfilaudadest kuni 4550 dollariliste rooliratasteni. Nendest poodidest 9 kuulub ettevõttele endale. Lisaks on veel 400 000 registreeritud kasutajaga veebipood. Parim alternatiiv 480 000 dollarilise superauto müügile on Ferrari 480 dollariliste laste mänguautode müük.

Kui vanad turud küllastuvad, lähevad luksusbrändide omanikud sageli otsima arenevaid turge. Näiteks mullu avas Rolls-Royce Vietnamis autosalongi. Ferraril on selles vallas palju kiirendusruumi. Näiteks mullu saadeti Hiina kõigest 9% Ferraridest. Ettevõtte ultraluksuslikud rivaalid müüvad Hiinas ligi kolmandiku autodest.

Ferrari teenis umbes 1,4 miljonit dollarit iga 499 toodetud LaFerrari auto pealt. Need kiired autod pakuvad standardmudelitest paremaid marginaale. Väiksema müügikoguse pealt on võimalik teenida rohkem. Ka Ferrari võiks kasutada seda strateegiat veidi sagedamini.

Ferrari võiks võtta vastu rohkem eritellimusi. Ferrari personaalne lähenemine tasub ära. Lisades siia lisakriipsu süsinikkiudu ja sinna kašmiiri, võib lisanduda auto hinnale 15%. Ferrari nimetab seda programmi „rätsepatööks“. Mida rohkem kohtleb Ferrari kundesid sedasi, seda rohkem võib standardmudelitele midagi lisades teenida.