Delfi Majanduse poole pöördus lugeja, kes kirjutas, et "Neste kodulehel on kirjas PDF failina hinnakujunemise loogika, kus on kirjas, et bensiini ostuhind on 0,56 eurot, maksud on 0,635 eurot ning keskmine juurdehindlus on 0,055 eurot".

Lugeja jätkas kirjutades, et "Võttes aga arvesse tänane Neste kütuse jaehinda (Tondi tanklas), milleks oli 95 puhul 1,239 eurot ning 98 puhul 1,279 eurot ning hulgimüügihinndu Neste kodulehel, mis on siis vastavalt - 95 kütusel 1,160 ja 98 kütusel 1,186 eurot liitrilt ja lisame sellele siis keskmise juurdehindluse - ei saa kuidagi loogikaga vastavat hinda. Juurdehindlused on ikka pigem 0,080 eurot ja 0,093 eurot, mitte 0,055 eurot. Miks nii?"

Järgneb intervjuu Neste Oil eesti peadirektor Ivar Kohviga:

Miks arvutus ei klapi reaalsete hindadega ning kui suur on tegelikult Neste Oili juurdehindlus liitri kohta erinevates bensiinikategooriates?

Mõnepäevase perioodi vaatlemine ei anna õiget pilti. Sisseostuhinnad on pidevas muutumises ja me pigem väldime väga sagedasi korrektsioone. Jaehind muutub siis kui muutustrend ühele või teisele poole on püsivama iseloomuga.

Vastukaaluks Teie poolt tehtud arvutustele toon näite, tuginedes 12.7.2011 hindadele: bensiini Futura 95 jaehind Neste Tondi tanklas oli 1,184€, hulgihind Neste kodulehel aga 1,174€. Saame vaheks 0,01 €. Neste kodulehel toodud proportsioonid on indikatiivsed ja nende kuvamise eesmärgiks on klientide teavitamine hinnakomponentidest, sh meie juurdehindlus, pikema perioodi jooksul. Neste Eesti keskmine jaemüügi juurdehindlus käesoleval aastal on alla kodulehel kirjeldatu.

Kas võib oodata lähemal ajal hinnalangust liigse juurdehindluse arvelt? 

Jälgime sisseostuhindasid pidevalt ja korrigeerime jaehindu muutustele vastavalt

Kui palju on Teie meelest Eesti kütusehindades mulli ning ahnust sees?

Tuleme tagasi keskmiste mootorikütuste jaehindade proportsioonide juurde: ostuhind 45%, riigimaksud 51%, kütusemüüja juurdehindlus 4%. Võrreldes lõpphinnaga ja teiste hinnakomponentidega, ei ole 4% just palju ja see number kehtib tavaolukorras. Käesoleva aasta viimasel viiel kuul me ei saa rääkida tavaolukorrast. Kütuseturgu lähemalt tundvad teavad, et kestab hinnasõda, mis on hoidnud juurdehindlused pideva surve all. Sage on olukord, kus jaehinnnad ja hulgihinnad on võrdsed või siis teineteisele väga lähedal. Tavatarbija seda paraku sageli ei märkagi, kuna tulenevalt valitsevast tõusutrendist maailmaturul, pidevat hindade langetamist ei ole toimunud. Jätkuv hinnavõitlus on pigem tõusu edasi lükanud ja hoidnud jaehinnad soodsamad. Parema pildi saab kui võrreda Eesti mootorikütuste jaehindu teiste Baltimaadega - meilt saab jätkuvalt soodsaimat kütust:

Hinnavõrdlus automaatjaamades:

22.8.11EestiLätiLeedu
951,2391,2911,329

Miks üldse tegelevad kütusefirmad hindade muutmisega 0,00 suurusjärkudes ja kas selline tegevus toimub ka mujal maailmas?

Kütuste jaemüük on äärmiselt hinnatundlik valdkond. Poolesendine hinnavahe konkurendiga võib muuta tarbija ostukäitumist.