Nigeeria ekspordifirma Relionus Ventures Ltd esindaja Nelson Banjo väitel keeldub Silmet maagi eest tasumast, sest koorma teeloleku ajal on kolumbiidi hind maailmaturul langenud ning Silmetil ei ole majanduslikult kasulik lepinguga võetud kohustusi täita, kirjutab Postimees.

Hoolimata vahepealsest hinnalangusest peaks Banjo sõnul Silmet juba mullu kevadel teele saadetud kauba eest siiski kokkulepitud hinda maksma. “Ligi 300 000 dollarit maksev kaup jäi Rotterdami sadamas toppama ja seisab seal siiani,” märkis ta.

Silmeti juhi Tiit Vähi sõnul loobus firma kaubast, sest see ei vastanud ostu-müügilepingus ettenähtud nõuetele.

“Muu hulgas uraani ja tooriumi sisaldava maagi radiatsioonitase ületas lepingus ettenähtut ligi kaks korda,” väitis Vähi. “Ebapuhas maak suurendab saasteriski. Ostame erinevaid maake mitmest kohast maailmas ja siiani pole radiatsiooniga probleeme olnud.”

Tartu Ülikooli tehnoloogiakeskuse direktor professor Mati Karelson kinnitas Postimehele, et lubatust kõrgema uraani ja tooriumi sisalduse tõttu tekkiva kiirguse pärast võib maak töötlejate tervisele halvasti mõjuda.

Banjo väitel vastas kolumbiidi kiirgustase, mida kontrollis Hollandi analüüsifirma Albert H. Knight, lepingus nõutule ning Silmet otsib lihtsalt võimalust, et vahepeal rohkem kui poole võrra odavnenud maak ostmata jätta.

Vähi väitel polnud analüüsifirma esmane analüüs, millele nigeerlane viitab, piisavalt täpne. “Lisaanalüüsiga oli kiirgust tekitavate ainete osa maagis nõutust kaks korda kõrgem ning analüüsifirma ka vabandas oma inimliku eksimuse pärast,” kinnitas Vähi.

Banjo sõnul pole Albert H. Knight neile mingisugust teist analüüsi esitanud ning kauba müüja kahtleb selle olemasolus. Analüüsifirma lisaraportit keeldus Postimehele näitamast ka Silmet.

Banjo on kindel, et suudab Silmetit Stockholmi kaubanduskoja arbitraažis võita. “Kuid Silmet keeldub maksmast ka oma osa vahekohtu tasust, et kohtumõistmine saaks alata,” märkis ta.

“Vahekohut me ei karda,” väitis Vähi vastu, “kuid tahame, et Nigeeria firma maksaks kogu arbitraažitasu, sest kardame, et meie võidu korral ei ole Nigeeriast võimalik vahekohtule kulutatud raha tagasi saada.” Arbitraažitasu ulatub selle vaidluse juures ligi 600 000 kroonini.