Nii õlle kui kange alkoholi tootjad rõhutavad aktsiiside tõustes piirikaubanduse hoogustumist
“Aktsiisilaekumised näitavad selgelt, et aasta alguse 15-protsendiline järsk maksutõus on kõige suurema löögi andnud Eesti õlletööstustele,” lausus Eesti Õlleliidu juhatuse esimees Tarmo Noop. “Kümne kuu kokkuvõttes on õlleturg tervikuna kahanenud kuus ning siidri- ja teiste lahjade alkohoolsete jookide turg koguni 11 protsenti.”
Eesti Õlleliidu juhi sõnul seab 2017. aasta alguses jõustuv täiendav kümneprotsendiline tõus kogu Eesti õlleturu täiendava löögi alla ning hoogustab veelgi Lätiga toimivat piirikaubandust.
Alkoholitootjate ja Maaletoojate liidu tegevjuht Nele Peil ütleb aga, et Läti piirikaubanduse peamine müügiartikkel on siiski kange alkohol. Lahjasid alkohoolseid jooke tuuakse absoluutalkoholi arvutatuna Lätist Eestisse palju vähem.
"Praegu on kange alkoholi aktsiis on 21,72 eurot ja õllel 8,3 eurot etanooli ühe mahuprotsendi kohta 100 liitris. Vahe on 2,63 korda. Terviseasjatundjad peavad õigeks suunda aktsiiside võrdsustamisele. Lahjade jookide aktsiisimäärade suurem tõstmine on selle eesmärgiga kooskõlas," ütles Peil.
“Aktsiisitõusu ja piirikaubanduse mõju on lahja alkoholi sektori ettevõtete majandustegevuses juba tänasel päeval väga selgelt tunda,” märkis aga Eesti Õlleliidu juht. “Järgmiseks aastaks kavandatud maksutõus ning võimalik täiendav lahjade alkohoolsete jookide maksutõus omakorda kujutab reaalset ohtu ka meie sektorile ja seotud töökohtadele tervikuna.”
“Eestis on lahja alkoholi tarbimine Euroopa Liidu keskmisest madalamal tasemel ning ka kogutarbimises oleme saavutanud rahvatervise eesmärgiks seatud taseme. Seetõttu peab riik kriitilise pilguga hindama aktsiisipoliitika mõjusid ning ei tohi seada ohtu kodumaise tööstuse konkurentsivõimet ja sektoriga otseselt seotud sadu töökohti,” lisas Noop.
