Kuidas suur Ukraina õigusbüroo otsustas Tallinnas kontori avada?
See on huvitav projekt. Lisaks Tallinnale, Moskvale ja Kiievile on meil esindused Simferoopolis, Dnepris ja Harkovis. Edasisi laienemisis ei plaanita.
Tallinna tulime klientide soovil.
Meie kliendid uurisid kõiki Euroopa piirkondi. Ukrainas soovitakse väga Euroopa turule tulla. Ja nii otstaksegi firmat, kes juba Euroopa Liidus tegutseks, esindaks nende huve.
Võib alati minna Šveitsi, Hollandisse, Lichtensteini, aga see on väga kallis. Šveitsis on juba ainuüksi firma registreerimiseks vaja 20 000 eurot ning lisaks peab firma juhatuses olema kindlasti üks Šveitsi kodanik.

Eesti unikaalsus on selles, et ei ole kasumimaksu, vaid maksustatakse kasumi jaotamist. Oletame, et tegeleme kaubandusega ning ei jaota kasumit, ei võta dividende, vaid arendame oma ettevõtet ning investeerime. Sellisel juhul ettevõte riigile makse ei tasu. Teistes riikides on aga vastupidi: firmad teenivad kasumi, maksavad maksud ja alles siis saavad investeerida. Seetõttu püütakse seal tihti kasumit vähendada ning näidatakse kahjumit, et vähem makse tasuda. Siin saab aga ausat mängu mängida, mis on firma mainele väga hea.

Teine väga oluline asi on äritegemise lihtsus. Teeme koostööd EASiga, kellel on välisinvestorite meelitamiseks suured projektid. Nende sõnul on Ukraina ärimehed hämmastunud, kui lihtsalt saab meil ettevõtte luua ning seda kontrollida, ise samal ajal väljaspool Eestit viibides.
Saame esitada maksudeklaratsioonid elektroonilisel kujul. Nad isegi ei unista sellest. Kõik finantstehingud tehakse online-panganduses ning riigiametitele esitad taotlused internetis.

Välisfirmad usaldavad meie e-riiki sedavõrd, et on valmis investeerima ning oma äri Eestisse tooma?
Siia luuakse esindus, näiteks müügiosakond või Euroopa turule suunatud üksus. Palgad ei ole siin nii kõrged ja neid suudetakse maksta. Teiste riikidega võrreldes oleme me reaalselt kõige lihtsam ning mugavam. Meie riik on teinud infotehnoloogiasse panustades õige otsuse. See toob kasu.

Lätis on samuti ärivõimalused, kuid seal ei ole sellist e-riiki. Soomes on kõik kallis ning asjaajamine käib inglise keeles. Nii tulebki välja, et oleme Ukraina ärimeeste jaoks kuldne kesktee.

Siin saad algusest lõpuni firmat juhtida, ise tahvelarvutiga Seishellidel viibides. Selline lihtsus Ukraina ärimehi peibutabki.
Käin tihti Kiievis. Kliendid soovivad, et sõidaksid nende juurde ja näitaksid, kuidas e-riik töötab. Räägid, kuidas asi on üles ehitatud, kuidas toimib, palju aega toiminguteks kulub. Kohtumised klientidega on seetõttu väga olulised.

Ukraina ettevõtjad kardavad väljapoole minna ilma saatjata. Nii juhtus Moskvas: kliendid läksid vene turule ning palusid meilt juriidilist tuge. Samamoodi on Tallinna kontoris. Nad tulevad ja ütlevad, et läheme Euroopasse, aga teeme nii, et tuleme teie järel ja te pakute meile teenust.

Meie ajame asju vaid suurte äriettevõtetega. Nad ootavad algselt konsultatsiooni, saavad memod, analüüsivad pikalt ning alles seejärel langetavad otsuse. Sageli ulatuvad need tehingud miljarditesse dollaritesse. Eestis selliseid tehinguid ei ole. Meie kliendid ei vaata Eesti turgu- see on lihtsalt liiga väike. Seda võetakse kui hüppelauda Euroopasse. Eestist on hea teistega kaubelda, näiteks sakslastega.

Kohalik, Eesti äri teid ei huvita?
Oleme huvitatud kohalikes transiidi- ning laevandusfirmadest, mille peamised ärisuunad on Ukraina ja Venemaa. Meil on ka kohalikke kliente. Näiteks siinne firma, millel on seitse tütarfirmat erinevates riikides. See on rahvusvaheline äri ning see ettevõte jõudis meie juurde suhteliselt hiljuti. Peamiselt tullakse meie juurde soovituste peale.
Kohtla-Järve firma Nitrofert, mis kuulub Dmitri Firtašile.

Veebruaris peeri Ukraina oligarh Firtaš Austrias kinni, USAs süüdistatakse teda korruptsioonikuritegudes. Milline on praegune olukord, kuidas see mõjutab Firtaši Eesti äri?
Ma tean temast vähe, ta ei ole meie peamine võtmeklient.