Nobelisti idee: kuidas peatada ühiskonnale halba tegeva tehisintellekti mõjude eest?

Tehisintellekt võib olla tööturule ja üldse inimkonnale suurim katsumus, leidis Nobeli majandusauhinna võitnud Robert Shiller.

Yale'i ülikooli professor rääkis CNBC-ile, et tal on radikaalne idee mis elluviimise korral võib leevendada tehisintellekti potentsiaalselt tehtavat kurja ühiskonnale.

Enne Davosis toimuval majandusfoorumil esinemist rääkis ta, et me otsime midagi pretsedenditut tehisintellekti saabumise ajaks, millel on suur mõju. Tema sõnul mõjutab selle saabumine inimesti teadmatusega ja väga erinevalt.

„Mõned inimesed avastavad, et neid pole enam tarvis,“ lausus ta. „Võib olla on meil siis rohkem kooliõpetajaid ja väiksemad klassid ja inimesed hoolitsevad rohkem kauem elavate vanainimeste eest,“ rääkis ta. „Eks me näe.“

Tehisintellekt ja robotid asendaksid inimtööjõudu, tuues kaasa hiiglasliku muutuse nii majanduses kui ühiskonnas.

2013. aastal avaldas Oxfordi ülikool uurimuse, mille kohaselt 20 aasta jooksul asendatakse 47 protsenti USA töökohtadest robotite ja automatiseerimisega.

Kõik ei leia, et tehisintellekt on halb idee. Analüüsimaja Gartner leidis, et 2020. aastaks luuakse tehisintellekti tõttu 2,3 miljonit töökohta. Samal ajal kaob 1,8 miljonit töökohta.

Schilleri arvates peab looma mingis vormis elatisvahendite kindlustuse, et aidata töö kaotamise ja tehisintellektist tingitud palgalanguse vastu. See võib avalduda kodanikupalga vormis, mida valitsus maksab, kuid parem oleks kui see toimiks kindlustuse vormis.