„Kõik teenused, mida vähegi saab mobiilseks teha, varem või hiljem ka tehakse,“ lausus Ala-Pietilä. „Mobiilituru kasv on pikemas perspektiivis märkimisväärne,“ lisas ta.

Peamiste kasvualadena näeb Nokia president mitte niivõrd kõnesid, vaid pigem lühisõnumite saatmist ning tuhandete tarkvaraarendajate loodavaid GPRS- ning kolmanda põlvkonna võrkudes töötavaid rakendusi, nagu näiteks mängud või multimeediateenused.

„Nokia usub, et aastaks 2006 on mitte-kõneteenuste osakaal tõusnud praeguselt 11%-lt operaatorite tuludes 35%-le,“ ütles Ala-Pietilä. ”Suurema osa nendest teenustest moodustab sõnumivahetus.“

Vastuseks paljudele analüütikutele, kes on otsinud GPRS- ning kolmanda põlvkonna teenuste seast „tapjateenust“ ehk üliedukat, paljusid kasutajaid haaravat teenust, mis operaatoritele raha sisse tooks, teatas Ala-Pietilä, et seda ei ole vaja.

„Kui teenuseid arendavad peale operaatorite ning mobiilitootjate ka kolmandad firmad, siis me võime turgu lihtsalt tuhandete selliste teenustega pommitada ning see otsitav tapjateenus kujuneb lihtsalt ise välja,“ ütles Ala-Pietilä.

Nokia loodab, et eriti populaarseks kujuneb kasutajate seas multimeediasõnumite (MMS) saatmine.

Multimeediasõnumid sarnanevad praeguste lühisõnumitega (SMS), kuid neile saab lisada ka pilte ning heliklippe.

Nokia Networksi president Sari Baldauf lisas, et peale uute teenuste arendamise keskendub Nokia lähiajal tavalise mobiilivõrgu arendamisele paljudes maailma riikides, näiteks Venemaal, Indias, Indoneesias ja Ladina-Ameerikas.

Nokia aktsia kukkus eile börsidel viimase kolme aasta madalaimale tasemele.