Vere, pisarate ja roiskumislõhnaga avalikkuse tähelepanu köitev Tallinna keskturg meelitab rohkete puuduste kiuste ligi kõige rohkem ostjaid. Google Mapsi kommentaar ütleb, et turist saab keskturult osta kohalikke tooteid, kuid ühtlasi ka kultuurielamuse osaliseks.

Sellegipoolest teenib linlaste armastatuim turg vaatamata investeeringutega koonerdamisele ja rohkem kui 700 000 euro suurusele aastakäibele juba mitmendat aastat ligi 100 000 euro suurust kahjumit.

Pärast seda, kui turgu haldava Turukaubanduse Aktsiaseltsile aluse pannud Vadim Polištšuk mõrvasüüdistusega trellide taha saadeti, on ettevõte elanud vagurat elu. Nüüd kuulub turg noorele Andrei Polištšukile, keda aga loo kirjutamise ajal tabada ei õnnestunud.

Majandusaasta aruandes väidab Polištšuk, et 2010. majandusaasta kahjumi põhjustas külastajate vähenemine, mis on tingitud ostuvõime vähenemisest. Samal ajal kui ajalehed pole reklaamituru kokkukukkumisest veel toibunud, kurdab turukaupmees kaubanduskettide reklaami mitmekordistumise üle massikommunikatsioonivahendites.

Keskturg kiratseb, sest istub püssirohutünni otsas. Kui hakata turu kohta kinnisturaamatust andmeid otsima, asuks seal justkui meteoriidikraater – täielik tühjus. Tegemist on reformimata riigimaaga, mille üle Tallinna linnavalitsus ja riigi maa-amet aastaid vägikaigast veavad. Nii et Poliš­tšukkide vere ja pisaratega kättevõidetud turuäri võib hoopis vastu taevast lennata, kui lõpuks hoopis keegi teine sinna pilvelõhkujaid ehitama hakkab.

Teine pealinlaste armastatud ostukoht Balti jaama turg, kus turistid samuti kohalikke tooteid ja kultuurielamust võivad nautida, on juba asutamise hetkest kaduvikku määratud. Nimelt kavatseb kinnistu ja operaatorfirma omanik Tõnu Osa seal kinnisvara arendama hakata. „Ootan juba seitse-kaheksa aastat planeeringut,” räägib Osa. „Kui kaitsepolitsei ei paneks linna planeerimisega tegelevaid ametnikke järjest pokri, käiks turu koha peal juba ammu ehitustegevus.” Erinevalt palju suurema käibega keskturust, Osa äri lausa õitseb. Turu operaatorfirma Net Kinnisvara teenis rohkem kui 460 000 euro suuruse käibe pealt kõigest 130 eurot kasumit, kuid kinnistu omanikuna pani Osa taskusse 120 000-eurose kasumi.

Selleks et arendamist ootava kinnistu kulusid ja omaniku head äraolemist tagada, on tegemist täiesti arvestatava äriga. „Mõtlen, et võiksin turuäriga mujal jätkata ka peale seda, kui ehitama hakkan,” lausus Osa. „Turul saab palju inimesi tööd, rahvale meeldib seal koos käia – see kõik loob meeldiva enesetunde.”

Välgunooli saadab Osa Tallinna linnavalitsuse poole, kelle jõulist ja laiahaardelist turgude avamist nimetab ettevõtja ettevõtluse ahistamiseks.

Munitsipaaläri edeneb

Nimelt on linn kogu turuäri Nõmme linnaosavalitsuse kätte andmas. Eduka munitsipaalasutusena käivitatud Nõmme turg haldab turgusid Mustamäel, Lasnamäel ning kavandab laienemist ka Põhja-Tallinna.

Eksperimendina pani keskerakondlik linnavalitsus pea ühel ajal käima kaks turupidamise mudelit. Kristiines mängiti turg kavalalt kätte parteilisele omapoisile, kes eraettevõtjana püstitas kümmekond vineerist putkat ja kõrbes. Parteilise ressursi üleküllus ei korvanud ärilist oskamatust, sest suvekuumuses läppuvatesse või talvekülmast kõledatesse kastidesse ei taha ostjad tulla.

Nõmme turu puhul aga võeti kasutusele skeem, mis töötab edukalt, ehkki oma vormi poolest mõjub üllatavalt.

Tundub, et Nõmme turu põhimäärus on juhtimise osas maha kirjutatud põhiseaduse eelmise redaktsiooni riigikaitse osast, kus kaitseväe juhataja sai ülesanded ja vahendid valitsuselt, ametisse määrati aga presidendi poolt. Nimelt määrab Nõmme turu juhataja ametisse linnapea, ülesanded linnavara haldamisel annab aga Nõmme linnaosa vanem.

„Helsingi eeskujul peaksid Tallinna turud olema munitsipaalsed,” ütles Nõmme turu direktor Vello Lokk. „Me saame tagada teenuse parema kvaliteedi, sest meil ei ole hädavajadust arenguinvesteeringuteks vaja minevat raha tegevusest välja võtta, samuti on meie kulud väiksemad, sest tegutseme linnale kuuluval maal.”

Nõmme põhiturg on kujunenud nii populaarseks, et kauplemise tippajal ei mahuta selle parkla kõiki soovijaid. Turulettide vahel toimub igapäevane kuulsuste paraad, milles osalevad riigikogu liikmed, tippärimehed ja seriaalidest armastatud näitlejad.

Tänavu suvel Nõmme turu filiaalina käivitatud Mustamäe turg tegutseb praegu suvise kauplemiskohana. Kuid nõukogudeaegses Kännu Kuke ärikvartalis suure eduga alustanud turule ehitab linn juba eelolevaks kevadeks püsiturule vajalikud hooned.

Lasnamäelt kaaluvad nõmmelased aga tagasitõmbumist, sest ebasoodsa asukoha tõttu ei viitsi lasnamäelased sealset turuplatsi külastada.

Samal ajal otsib Lokk juba sobivat munitsipaalmaad Põhja-Tallinnas, et viia Nõmme turu letid sellesse kiiresti arenevasse linnaossa.

Kui Nõmme turu kavandamisel nägid linnaisad ette ligi 86 000 euro suurust aastakäivet, siis nüüd, ilma Mustamäe ja Lasnamäe kauplemisplatsideta, on käive kasvanud ligi 320 000 euro suuruseks, tootes pea sama suurt kasumit, kui esialgu kavandati kogukäibeks.

Spaaärimees kõrbes Sadama turuga

Möödunud aasta lõpus Tallinna sadamasse kerkinud uue Sadama turu peremees on hotelli- ja spaaärimees Tauri Sumberg, kes nüüd üritab turgu pisut kohendatud kujul elujõulisemaks muuta. Turg asub magusas kohas sadama C-terminalis, kuhu pärast Nordic Jetline’i lahkumist jäi haigutama auk. Seega üsna turistide tee peal, kokku 1500 ruutmeetrit katusealust pinda.

Eelmine aasta kuluski paljuski käimalükkamisele, uksed tegi turg ju lahti detsembri esimestel päevadel ehk vahetult enne aasta lõppu. Kuna ettevõttel jäi müügiks alla kuu, siis lõppes aasta ligi 400 000-kroonise kahjumiga.

Aga püksirihma ei saa lõdvemaks lasta ja Sadama turu omanikud pingutavad kõvasti, et nina vee peal hoida. „Nende tegutsemiskuudega oleme palju targemaks saanud ja näinud, et see asi ei ole sugugi nii lihtne,” kommenteerib Sumberg turupidamist.

Praegu peetakse Tallinna Sadamaga läbirääkimisi tingimuste üle, et kindlustada turu jätkamine. „Praegu näib, et seis on ikkagi 80 : 20 jätkamise kasuks, kui sadam ei oleks vastu tulnud, siis oleks lugu juba ammu lõppenud,” ütleb Sumberg. 

Kõik see viitab peatsetele ümberkorraldustele Sadama turul. Kui praegu on turg iga päev avatud, siis sügisesest sisehooajast turg enam nädala esimesel poolel lahti ei ole. Neljapäeval-reedel toimetab turg tavaliste toidusõprade ootel ja rütmis, kuid nädalavahetustel hakatakse turul rohkem n-ö eri- ja pereüritusi pakkuma, et inimestele rohkem tegevust anda.