Huvitutakse kahe- kuni neljatoalistest korteritest paremas ja tugevama korteriühistu või ühisusega majas. Suuremad elamispinnad on just esimese või teise lapse saanud noorte perede valik, kirjutab Tarbija24.


Nendesse mõnusatesse piirkondadesse kodu otsivaid inimesi võib laias laastus jagada kolme gruppi. Esiteks, juba Pelgulinnas või Kalamajas elavad inimesed, kes otsivad samasse piirkonda endale uut kodu. Teiseks, mujal Tallinnas, valdavalt kortermajas elavad inimesed, kes soovivad ahi- või gaasiküttega korterit ning vaiksemat, rohelisemat keskkonda. Ning kolmandaks suureks rühmaks on väljastpoolt Tallinna pärinev sihtgrupp - Pelgulinna ja Kalamaja puitmajade ning roheliste aedade miljööd hindavad iseäranis tartlased, keda elu on toonud Tallinna ja kes seni on elanud näiteks Supilinnas või Karlovas.


Suurim müügihitt on endiselt pööningukorter või siis osaliselt katuse alla ulatuv elamispind.


Väga hinnatakse maja head asukohta, seisukorda ja mõistagi aia või hoovi olemasolu. Eelistatakse pigem väiksemaid korterelamuid, kus naabreid on vähe ja kõik maja elanikud tunnevad üksteist nime- ja nägupidi. Samuti tuntakse suurt huvi ahiküttega korterite vastu, tuues argumendiks nende tervislikust võrreldes keskküttega. Samuti on neis odavam elada, sest kulud keskküttele kasvavad aasta-aastalt.


Ruumide siseviimistluses pööravad ostjad üha rohkem tähelepanu sellele, et materjalid oleksid naturaalsed. Tänu inimeste keskkonnateadlikkuse tõusule on siseviimistlusmaterjalidena hinnatud kohupiim, savikrohv, linaõli, pilliroog ja naturaalne puit.