Noored ja kinnisvaraturg: üldiselt nukker seis ning kui oluline on laenuhalduri roll?
Ärileht küsis Eesti Üliõpilaskondade Liidust, millised on nende tähelepanekud seoses noorte ja kinnisvaraga. Liidu aseesiisik Katrina Koppel ütles, et noorte- või tudengisõbralikuks meie kinnisvaraturgu kindlasti pidada ei saa. Hinnatõus on olnud pidev ja kiirem kui sissetulekute kasv. Samas joones liiguguvad nii üüri- kui ostuhinnad.
„Mõningates riikides, näiteks Saksamaa ja Suurbritannia, ei ole harvad imestavad arvamusavaldused, et noored ei ostagi kortereid teil kortereid ja maju. Tegelikkuses ei ole enamikel noortel, eriti neil, kes pärit madalama sissetulekuga peredest, võimalust lähitulevikus kinnisvara ostmisele mõelda," ütles Koppel alustuseks.
Põhjuseks on nii sissetuleku vähesus võrreldes turu hindadega kui ka pankade oluliselt konservatiivsem suhtumine laenu andmisesse. Ka noored ise, kes on kasvanud üles majanduskriisi ajal, tunduvad olevat laenude võtmise osas skeptilisemad. Seda on Koppeli sõnul näha ka õppelaenude võtmise puhul. Enam kui 60% tudengitest käib tööl, kuid 74% neist teeb seda ära elamiseks, mitte säästmiseks.
Nii pöörduvadki noored üürituru poole. Kuid kui vaadata asja kõrgharidussüsteemis olevate noorte pilgu läbi, siis on olukord karm. Tartus, aga iseäranis Tallinnas ei ole turg just pakkumistest küllastunud.
„Reeglina on saadaval mitmetoalised korterid, mille üürimiseks vaja leida kaaslased, või ühetoalised korterid, mis tegelikult pigem ümberehitatud ühikaboksid, kus puudub köök ja kohati ka vannituba. On ka loomulikult erandeid - tudengisõbralikke suuremaid ja väiksemaid kortereid on turul samuti ja tihti levib nende kohta info eelkõige inimeselt-inimesele, mitte läbi kinnisvaraportaalide," avaldas Koppel.
Välistudengid eriti kehvas seisus
Eriti nigel on aga seis rahvusvaheliste tudengite osas. Siia saabuvatele tudengitele ei jagu ühiselamukohti, aga rahvusvahelistel tudengitel puudub enamasti võimalus kortereid enne lepingu sõlmimist vaadata, kuna neil on elamispinda vaja juba Eestisse jõudes, mitte pärast mõnenädalast koduotsingut.
„Salata ei saa ka seda, et meie kinnisvaraturul esineb rahvuspõhist diskrimineerimist. Järjest enam seisab kuulutustes rida: "Välismaalastel palume mitte tülitada." Tudengile, kes siia õppima tulnud, on see halb uudis - valik, mille seast korterit valida on oluliselt väiksem ja ka sotsiaalset kapitali väljaspool portaale elukoha leidmiseks napib vähemalt alguses."
Pankades sõltub palju teenindajast
Ärilehele andis kommentaari tundeng Ann (nimi toimetusele teada), kes on teinud huvitava tähelepaneku.
Nimelt on ta käinud samas pangas kaks korda nõustamisel ning suhtles seejuures kahe erineva nõustajaga täpselt sama korteri teemal. Esimene oli tema võimaluste suhtes optimistlik, kuid kuna kontor, kus ta tegutses, asus Anni preagusest elukohast väga kaugel, vahetas ta kontorit ja nõustajat.
„Uus oli laenu andmise otsuse suhtes pigem pessimistlik. Kuna mõlemal vestlusel olid faktid ehk korteri hind, minu palk, laenusoov jms samad ja kaardid avatud, siis on tegelikult totter, kui saad aru, kui palju sõltub sellest inimesest, kes su vastas istub," arvas Ann.
Tema sõnul võiks pangad rääkida rohkem ka erinevatest võimalustest, mida tasub kaaluda, kui üksinda laenu saamine tundub keeruline. Rääkida kaastaotleja leidmisest või Kredexi käendusest. Ann on käinud erinevates pankades ja seda on tehtud üpris erineva usinusega.
„Tundub igatahes, et vahel sõltub nii mõnigi infokild või otsus nõustaja tolle päeva tujust," võttis Ann kokku.
Ehkki Anni kogemus ei ole teadaolevalt seotud Swedbankiga, siis küsisime pangalt, kui oluline roll laenu andmisel on laenuhalduril.
Swedbanki kommentaar
Anne Pärgma, Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuht
Finantseerimispakkumine sõltub erinevatest asjaoludest - inimese maksevõimest, pakutavast tagatisest, omafinantseeringust ja eelnevate kohustuse täitmise korrektsusest.
Laenuhalduril on oluline roll laenu väljastamisel, sest just tema omab finantseerimisalast kompetentsi. Samas lähtub haldur laenuprojekti analüüsimisel kindlatest kriteeriumitest ja ka vastutustundliku laenamise nõuetest. Erisus halduri algse prognoosi ja lõpliku vastuse vahel võib tekkida näiteks projekti detailsema analüüsi järgselt.
Kui klient on saanud eitava vastuse ja põhjus on jäänud talle arusaamatuks, soovitame alati küsida pangalt selgitust.
