„Noorte palgasoovides ei peegeldu palgaootuste kasvutrendi ja tööturule sisenemiseks valmistuvate noorte ootused on püsinud viimastel aastatel samal tasemel – pea pooled ootavad pärast õpinguid täiskohaga tööle asudes alla 800-eurost netopalka ja neljandik 800–1000-eurost netopalka, mis on Eesti keskmisest palgaootusest märkimisväärselt madalam,“ ütles CV Keskuse Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt. „Lisaks tuleb arvestada, et reaalne palk on tavaliselt palgaootusega võrreldes umbes kolmandiku väiksem. Seega sisenevad paljud kõrgharitud noored tööturule umbes 600–700-eurose netopalgaga.“

Henry Auväärt lisas, et ka noored tunnetavad, kui keeruline on ainuüksi haridusega tööturul konkureerida. „Uuring toob välja, et paljud kõrgkooli minevad noored ei ootagi, et diplom annaks neile konkurentsieelise ja valmistuvad pärast õpinguid haarama töökogemust ka miinimumpalga eest,“ sõnas Henry Auväärt. „Seega tuleb kõrgkooli ja õpitava eriala valikusse suhtuda väga kriitiliselt, et sellest ei saaks lapsepõlve pikendus, vaid esimene samm karjääriteel. Õpingutele kuluvad aastad peaksid olema pigem investeering teadmistesse ja oskustesse, mida on hiljem võimalik ka tööturul rakendada.“

Esimese täistöökoha valikul on aga Henry Auväärti sõnul noortele kõige olulisemaks pakutava töö iseloom ja sisu, millele järgnevad meeskond ja ülemus ning võimalus teha karjääri. Kõrgelt hindavad noored ka nii konkurentsivõimelist töötasu kui ka paindliku tööaja võimalust.