Uuringu käigus jälgisid kuus sõltumatut spetsialistide organisatsiooni 13 objekti Soome ja Eesti majandusvööndis rahvusvahelistes vetes. Aasta jooksul uuriti sõjaaegsete lõhkekehade õhkimise, mineraalmaterjali ümberpaigutamise ja torude merrelaskmise keskkonnamõju, teatas Nord Stream ERRi vahendusel.

Soomes oli kõige tähtsam uurimisobjekt vee kvaliteet ning seda jälgiti kõigi ehitusjärkude ajal. Eesmärgiks oli välja selgitada, kas põhjasetted ja nendes sisalduvad kahjulikud ained satuvad ehituse tagajärjel vette.

Lõhkekehade õhkimise uurimistulemused näitasid et vabanenud setete hulk oli vaid 10% eeldatuist ning et õhkimised ei põhjustanud Soome ja Eesti vetes kahjulike ainete kontsentratsiooni statistiliselt olulist suurenemist setetes. Kahjustused kaladele olid väikesed ning ei registreeritud ühtki vigastatud merelindu ega -looma.