Nordea: aktsiad töötasid 2015. aastal investori jaoks võlakirjadest paremini

Nordea pensionifondide tegemisi kommenteeris Nordea pensionifondide tiimi liige Angelika Tagel.

2015.aasta oli pigem keeruline aasta. Toimus palju sündmusi, mis mõjutasid investeerimismaastikku ja tekitasid nii närvilisust kui teadmatust.

Aktsiaturud olid lõppeval aastal äärmiselt volatiilsed ning teise poolaasta alguses toimunud korrektsioon avaldas mõju ka Nordea pensionifondide investeeringutele.
Turgude negatiivse liikumise peamiseks mootoriks võib pidada Hiina majanduse jahtumist ning mõju avaldas ka toorainete hindade langus. Arenevad turud olid raskustes ning ei näidanud oodatud tulemusi.

Peamine kasv Nordea pensionifondides tuli investeeringutelt Euroopa tuumikriikide aktsiatesse ning samuti avaldas positiivset mõju dollari tugevnemine euro vastu.
Toorainete globaalne hinnalangus avaldas negatiivset mõju võlakirjainvesteeringutele. Peamiselt mõjutas toornafta üle 30% hinnalangus negatiivselt investeeringud Põhja-Ameerika investeerimisjärguta võlakirjafondidesse.

Positiivsete liikumistega on käesoleval aastal olnud Euroopa riikide võlakirjafondid, mille taga suuresti on Euroopa Keskpanga poolt korraldatavad tugiostud.

Tervikuna töötasid 2015.aastal aktsiaturud investori jaoks paremini kui võlakirjad.

Kõiki sündmusi arvestades on Eesti pensionifondide tulemused rahuldavad.

Võttes arvesse, et Eestis 2015.aastal sisuliselt inflatsiooni ei olnud (pigem on oodata negatiivset numbrit ehk deflatsiooni), oleme Nordea pensionifondide 2015. aasta tulemustega igati rahul.

Nordea pensionifondidele on edu toonud globaalse investeerimisstrateegia rakendamine ja eemale hoidmine suurematest kriisikolletest. Meie pensionifondide klientide varad on peamiselt investeeritud erinevatesse investeerimisfondidesse. Selle strateegiaga oleme suutnud vältida olukorda, kus ühe konkreetse piirkonna või sektori suur kõikumine mõjutaks meie klientide vara väga olulisel määral. Samuti oleme järginud põhimõtet, et valdav osa varadest on investeeritud mitte ei seisa rahana arvelduskontol. Viimane kliendile tulu ei too.

Pikaajalisele pensioniinvestorile võiksidki paremini sobida just suurema aktsiaosakaaluga fondid. Nordea fondide kliendid saavad olla oma valikuga igati rahul.

Võib arvata, et algav 2016. aasta saab olema fondivalitsejatele vähemalt sama huvitav ja väljakutseid pakkuv, kui oli lõppev 2015.aasta.

Peamised teemad, mis meie arvates tuleval aastal finantsturge mõjutavad on järgmised:
• USA Föderaalreservi edasised otsused intressitasemete muutuste kohta
• Intressitasemete erinevus Euroopas ja USA-s (Euroopa ja USA keskpanga erisuunaline monetaarpoliitika)
• Suurbritannia otsus selle kohta, kas jääda Euroopa Liidu liikmeks või mitte
• Millised arengud toimuvad Hiina ja arenevate turgude majandustes?
• Jätkuvalt madalad intressitasemed: raske on leida madala riskitasemega ja mingigi positiivse tootlusega võlakirjainvesteeringuid

2016.aastal plaanime jätkata samade põhimõtete järgi. Turgudel võib olla palju närvilisust ja järske muutusi, kuid aktsiad on meie arvates tõenäoliselt enam tulu toov varaklass.

Nordea A pluss pensionifondi 2015. aasta tootlus oli 4,6%, Nordea A 2,4%, Nordea B 0,3% ja Nordea C pensionifondil 0,01%.