Nordea: Eesti majanduse osas ei ole liigseks pessimismiks põhjust
Nordea Eesti peaökonomisti Tõnu Palmi hinnangul on Eesti suurest majanduskriisist euroala nõrkuse taustal taastunud suhteliselt kiiresti.
Eesti majandus oli kahel eelnenud aastal (2013-2014) üle 5%-se SKT nominaalkasvuga kõige kiirem Baltikumi majandus, kommenteeris Nordea Eesti peaökonomist Tõnu Palm.
Tõsi nüüd tuleb paus vahele, kuid liigseks pessimismiks põhjust ei ole. 2017 on järgmine parem kasvuaasta.
Käesoleva aasta I ja II kvartali keskmisena küündis Eesti, Läti ja Leedu nominaalne majanduskasv kõigest 3, 3,4 ja 1,1 protsendini. Loovutasime esimese koha Lätile. Majanduse nominaalkasv peegeldab teadagi kõige laiemalt sissetulekute kasvu ja peegeldab tihti kõige paremini seda, mida tunnetavad ettevõtjad.
Eesti majanduskasvu järk-järguline elavnemine sõltub ekspordist ja investeeringutest, sest eratarbimise panus järgmisel aastal väheneb.
Peamine põhjus miks prognoosime tänavusest mõnevõrra kõrgemat kasvu peitub aeglaselt kui paranevas välisnõudluses, madalas võrdlusbaasis (Venemaa mõju väheneb. Investeeringute kui ka ekspordi madal võrdlusbaas) ja ka EL vahendite täiendavas panuses investeeringutesse. Aeglane hinnakasvu pööre ja madalad intressid toetavad tarbimist, samas hõive kasv pidurdub. Riigieelarves on nähtud ette ka pensionide kasv, seega eratarbimise aeglustumine on järk-järguline.
Investeeringute taastumise ulatus sõltub ennekõike eksporditellimustest, ettevõtjate kindlustundest, ambitsioonikusest ning need tegurid on tänases määramatus väliskeskkonnas prognoosi riskifaktoriteks. Ettevõtete investeeringud masinatesse ja seadmetesse püsivad nõrgal tasemel.
Nõrk kasvu taastumine tuleneb paljuski madala võrdlusbaasi arvelt. Nimelt lõppev aasta oli madalaima globaalse kaubanduse ja SKT kasvuga aasta pärast suurt kriisi. Järgmiseks aastaks prognoosime siiski mõnevõrra kiiremat globaalmajanduse (3,1%-lt 3,5%-le) ja euroala kasvu (1,5%-lt 1,7%-le). Venemaa majanduse sügav langus on seljataga.
Soome majanduse kerge langus asendub Nordea hinnangul kõigest 0,5%-se kasvuga, seega minu Soome kolleegidel tagasihoidlikud ootused. Samas Rootsi jääb üle 3,8%-se prognoosiga täna selgelt Põhjamaade tiigriks. Tuleks mainida ka Taanit, mille majanduskasv on kiireim pärast suurt kriisi. Seega väikesed edusammud ekspansiivne rahapoliitika, madalate intresside, kasvu rohkem toetava fiskaalpoliitika ja taastuva laenukasvu najal on soolas. Kahjuks on Eestil vähe ekspordi väljundeid Saksamaa, Suurbritannia, USA ja laiemalt arenevatele turgudele.
Nordea prognoosis Eesti tänavuseks majanduskasvuks 1,3%, 2016. aastaks 2,7% ning 2017. aastaks 2,9%. Majanduskasvu ja hinnakasvu osas jäävad riskid järgmiseks aastaks veel alla, peame olema valmis pigem negatiivseteks kui positiivseteks üllatusteks. Kasvuaastaks kujuneb pigem 2017.aasta.
Ekspordi madal aastatagune võrdlusbaas viib ekspordi küll kasvule (sh kaubaeksport Venemaale on isegi nõrga kasvupöörde teinud), kuid deflatsiooniline surve tootja ja ekspordihindades kärbib veel mõnda aega ettevõtete tulusid. Eesti eksport püsib järgmine aasta ebaühtlane (ootus ca 3%-ne reaalkasv) ning muutub laiemapõhjaliseks alles 2017.aastal (4,4% a/a). Ekspordi reaalkasv jääb kergelt alla euroala impordi kasvutempole.
Peamiseks mureks on minu jaoks investeeringute madalseis ja kaua see meil püsib. Madalad toormehinnad ei luba kiiret paranemist.
Majanduse konkurentsivõime kasvuks tuleb lahendusi leida erasektoril aga ka erasektori ning valitsuse koostöös eksporti ja inimkapitali toetavaid meetmeid. Raskuskese on ettevõtjatel ning ka panganduse poolt üritame anda konkurentsivõimelist laenuraha.
Meiesuguse majanduse puhul on valitsuse võimalus majanduskasvu stimuleerida piiratud ja tihti ei vii muu kui nõrgema kasvuni tulevikus. Pigem on poliitikutel võimalus toetada erasektorit struktuursete meetmetega. Mida vähem on seadustega ettekirjutatud eelarve ridu lukku löödud, seda suurem oleks ka valikuvabadus. Samas lõpuks valib üldise suuna ikka valija, kes on eelistanud panustada rohkem sotsiaaltoetustele ja lühema horisondi majanduskasvule.
Valitsuse võimalused seisnevad haridussektorisse panustamise kõrval eesti ekspordi arendusprogrammide edendamisel (sh ekspordi garantiid ja käendused, välisrahade suunamine).
Kulusid saab kokku tõmmata efektiivsuse läbi, kuid siin tuleb paratamatult piir ette. Olulisem on otsida majanduse jaoks täiendavaid ekspordi tuluallikaid. Toetada pikaajalist majanduskasvu struktuurreformide läbi.
Maksumuudatuste võimalik stimuleeriv mõju pingelise eelarve kontekstis on marginaalsem kui tihti arvatakse. Eelarve tasakaalu juures ja lõunariikidega võrreldes efektiivselt majandades ei ole meil palju mänguruumi. Sotsiaalmaksu lagi vääriks ehk aga kaalumist, et soodustada kvalifitseeritud välistööjõu kaasamist tööturule ja üle riigipiiride töötamist.
Tuleb tunnistada majanduskasv ilma ekspordi kasvu ja välisturgude paranemiseta saab olla vaid nõrk.
Eesti hinnatase on jätkuvalt atraktiivne peamiste ekspordipartnerite võrdluses ning me pole kaotanud turuosa. Täna investeerime aga liialt vähe ja tuleviku osas kasvuriskid kasvavad, mida kauem venivad investeeringud. Tuleb leida ka uusi kasvuallikaid. Üheks võimaluseks on eksporditurgude mitmekesistamine ja areng digi- ja tehnoloogiamajanduse suunas. Kui kasv tuleb rohkemal määral teenuste ekspordist vajame vähem kapitali investeeringuid, kuid selle asemel peame panustama inimkapitali. Selles osas on selgelt arenguruumi.
