Tänavuseks majanduskasvuks prognoositakse 1,9 protsenti ja tuleval aastal 2,7 protsenti, teatas Nordea Eesti.

Nordea peaökonomist Tõnu Palmi sõnul on hetkel küsimus ennekõike kasvukiiruste erinevuses ning selles, kuidas demograafiliste väljakutsete taustal elatustaseme kasvutempot kiirendada.

Esmakordselt viimase 17 aasta jooksul kasvas Eesti rahvastiku arv möödunud aastal positiivse rändesaldo toel umbes 0,2 protsenti. Samas on suures plaanis tööhõive jõudnud ka maksimumi lähedale- 68,6 protsendiline tööjõus osalemise määr 2016 esimeses kvartalis oli 3 protsendipunkti võrra kõrgem kui 2007. buumiaastal.

„Eesti pikemaajaline elatustaseme lähenemine euroala keskmisele sõltub tööjõu pakkumise piiratuse tõttu üha rohkem tootlikkusest ja seda toetavatest struktuursetest muutustest. Eesti kasvustrateegia peitub nutikas spetsialiseerumises“, kommenteeris Palm.

"See tähendab eelkõige keskendumist tehnoloogia kesksetele eksportivatele harudele, mis koostöös IKT sektori teenustega tõstaks ekspordi lisandväärtust," lisas ta.

Tootlikkuse arendamise võimalused peituvad Nordea hinnangul IKT, kutse-, teaduse ja tehnika (KTT) ning muude traditsiooniliste tehniliste harude suuremas koostöös ja „integreerumises“.

Alates 2002. aastast on IKT- sektori hõive Eestis kahekordistunud võrreldes 10%-se kogusektori kasvuga. Hõive programmeerimise ja konsultatsioonide harus on aga rohkem kui neljakordistunud.