Nordea ennustab Eestile tagasihoidlikku majanduskasvu, sisserände osas tuli üllatus
Nordea värske majandusprognoosi kohaselt on peamiselt sisetarbimise toel vaikselt kasvav majandus käinud käsikäes märkimisväärselt hea tööturu olukorraga ning üllatab sedakorda positiivse rändesaldoga.
Majandus kasvab vastavalt 1,7% 2016. aastal ja 2,6% 2017.aastal, teatas Nordea.
Nordea peaökonomist Tõnu Palmi sõnul on suur tõenäosus, et lisaks esmakordsele rahvaarvu kasvule pärast Eesti taasiseseisvumist 1991.aastal, seisab mitme tööturu aktiivsusnäitaja puhul (tööturul osalemise määr) ees uute rekordite püstitamine.
Üllatavalt järsk sisserändesaldo kasv (sh EList ja teistest riikidest) tasakaalustas täielikult negatiivse loomuliku iibe ja tõi kaasa koguni väikese rahvaarvu kasvu. Alates 2013. aastast on negatiivne rändesaldo kahanenud.
Lisaks on alates 2013. aastast kasvanud nii sündimus kui sündide arv. III kvartalis jõuab töötuse määr tõenäoliselt pika perioodi madalaimale tasemele (II kvartalis 6,5%). 1. juulist jõudis uude järku puuetega inimeste tööhõive suurendamisele suunatud töövõimereform, mis mõjutab järgnevatel aastatel statistiliselt ülespoole ka töötuse määra.
„Elatustaseme tõusu seisukohalt on olulisimad tööturuga seotud struktuurireformid ja tuleviku investeerimisvalikud. Kuivõrd tööturule siseneb varasemate aastate madala sündivuse tõttu üha vähem noori, siis seda olulisemaks muutub nii nende haridustee valik kui ka aktiivne kaasamine hõivesse. Vajame rohkem insenere,“ ütles Palm.
Palmi sõnul viitab tarbijate kindlustunde kasv koos korralike arvnäitajatega (sh umbes 6%-line jaemüügikäibe kasv, uute autode müük jne) tugevale sisetarbimisele, mis hinnakasvu ja hõive pidurdumise toel edaspidi järk-järgult aeglustub.
Põhjamaade majanduskasv muutub ühtlasemaks
Positiivse üllatuse valmistas II kvartalis kaupade ekspordi 5%-line kasv.
„Eksporti toetab edaspidi madal võrdlusbaas. Samas laiemapõhjaliseks vaoshoitud kasvuks avaneb võimalus kõige varem järgmisel aastal. Ekspordi üldisem taastumine võtab rohkem aega ning on võrreldes varasemate tõusufaasidega ka märksa laugem. Selles on oluline roll globaalse kaupade ja toorainenõudluse tõenäolisel allajäämisel ootustele, teenuste kasvaval osakaalul majanduskasvust ning geopoliitilisel ebakindlusel,“ selgitas Palm.
Ta lisas, et ühtlasi seavad nimetatud globaalsed trendid piiri ka ekspordihindade kasvule.
Euroala majanduse mõõdukas tsükliline kasv jätkub sisenõudluse toel. Inflatsiooni taastumine kogub 2017. aastal järk-järgult hoogu, samas jääb inflatsioon ka prognoosiperioodi lõpuks hinnakasvu eesmärgile alla. Järgmine aasta kujuneb euroala jaoks kaalukaks valimiste aastaks.
Tõnu Palmi sõnul prognoosib Nordea üle mitme aasta Põhjamaade majanduskasvude lähenemist.
„Kui Rootsi jõuline majanduskasv edaspidi aeglustub, siis Soome majandus jätkab sisenõudluse toel taastumist. Kiire inflatsiooni ja kinnisvara hinnakasvuga Norra majandusareng on olnud oodatust parem. Järgmisel aastal on oodata ka toornafta hindade järk-järgulist taastumist,“ sõnas ta.
„Hoolimata tooraineturgude uuest kasvutsüklist võib globaalse kaubanduse kasv jääda soovimatult tagasihoidlikuks. Dünaamiliselt arenevad arenenud riigid panustavad teadmistepõhisele majandusele ja tööstuse digitaliseerimisele, mis toetab konkurentsivõimet ja avab uusi võimalusi ka teenuste ekspordiks,“ leidis Palm.
