„USA puhul toob järgmine aasta kaasa intressitõusu arvestades, et tööturg on jõudnud küpsesse arengufaasi ja ka palgakasv on hakanud viimasel poolaastal koguma hoogu,“ ütles Palm. „Intresside tõusu on hoidnud seni tagasi paljuski madalad energiahinnad ja väliskeskkonna riskid. USA ja euroala rahapoliitika lahknevus järgmisel aastal kasvab. Euroala vajab aastaid madalaid intresse arvestades globaalse majanduse nõrka väljavaadet.“

Euroala lagunemishirmu kohta arvas Palm, et olukord on olnud hullem kui praegu.

„Euroala ei ole küll riikidevaheliste erinevuste tõttu päris optimaalne valuutapiirkond, kuid täna pole probleemid kindlasti sama teravad kui 2012. aasta suvel euro võlakriisi ajal. Euroala lagunemise riskid on täna väiksemad kui toona, mis peegeldub ka majanduse fundamentaal näitajates,“ lausus Palm.

„Euroala tööpuudus on langenud 12 protsendilt 10 protsendile, lõunariikides on riigivõlakirjade intressid drastiliselt kahanenud ja kõige selle juures on euroala majanduskasv täna võrreldav teiste arenenud riikidega,“ ütles ta. „Probleemiks on see, et erinevate riikide majandusolukord lahkneb märkimisväärselt ning see tekitab edaspidi pingeid ja toidab poliitika maastikul populismi. Euroopat ootavad ees mitmed olulised valimised ning geopoliitiline olukord püsib pinev (sh rändekriis).“