Nordea: meie pensionikogujate vara on 15 aastaga kasvanud 3,3 miljardi võrra
Esimene poolaasta on Eesti pensionikogujale olnud positiivne ning kogu pensionituru jaoks põnev – värvi on andnud uued tulijad, muutused seadusandluses. Võrreldes eelmise aasta Ameerika mägedega on 2017 kulgenud rahulikumas tempos. Pensionifondide varad on kuue kuuga kasvanud 7,9% ehk 256 miljoni euro võrra, ulatudes kokku ligi 3,5 miljardi euroni juunikuu lõpus. Alates teise pensionisamba fondide käivitamisest 15 aastat tagasi on pensionikogujad saanud 3,3 miljardi euro võrra rikkamaks.
Esimene poolaasta on taas olnud pensionikogumist soosiv. Vaadates sel perioodil Eesti turul tegutsenud 20 teise samba pensionifondi kuue kuu tootlust, näeme, et kõik aktsiatesse investeerivad pensionifondid on saavutanud positiivse tulemuse. Üksnes osad konservatiivsed fondid olid kerges miinuses. Tervikuna on inimeste pensionikapital poole aastaga kasvanud nii uutest sissemaksetest kui positiivsest tootlusest kokku pea 8%. See on lühiajaliselt väga hea tulemus, kuid olulisem on siiski jälgida fondide pikaajalisi tulemusi.
Oleme esimesel poolaastal näinud põnevaid arenguid Eesti pensionifondide keskkonnas. Üks rõõmustav uudis inimeste jaoks on regulatsioonide kliendisõbralikumaks muutumine. Uue kogumispensionide seaduse järgi muutub alates 2018. aasta jaanuarist teise samba väljamaksete tegemine inimesele paindlikumaks, mis lisab süsteemile inimesekesksust ja avatust ning loob ühiskonnas konstruktiivset ja edasiviivat pensionidiskussiooni.
Kodusel pensionimaastikul andsid enne suve algust lisatooni tegevust alustanud passiivselt juhitud fondid, mis on turule toodud madalate kulude ootuses. Konkurentsi lisandumine pensionifondide vallas on tervitatav, kuid hetkel on passiivsete pensionifondide edukuse kohta vara järeldusi teha. Keegi ei taha teenuse eest liiga palju maksta, ent pensionifondide edukuse mõõdupuuks on ennekõike pikaajaline lõpptulemus kliendile, mitte võimalikult odav töö.
Maailma finantsturud rahulikumad
Kui heita pilk kodumaalt väljapoole, näeme, et finantsturud on olnud stabiilsemad kui eelmise aasta alguses. Seda vaatamata asjaolule, et pealkirjades annavad tooni ärevad poliitilised sündmused. On tekkinud uus normaalsus, kus suuremad lainetused turgudel on saanud tavapärasteks nähtusteks. Oleme näinud tulist heitlust valimistel ja jätkuvalt ollakse ootaval seisukohal, kuidas Brexit Euroopa majandust mõjutab. Proovitakse leida positiivseid nüansse varasemalt pigem tumedates toonides tundunud Suurbritannia lahkumisele EList. Vastupidiselt eelmisele aastale on Euroopa majanduskasv olnud kiirem kui USAs. Euroopa aktsiaturud on sellele reageerinud tõusuga, mis on suuresti olnud ka Eesti pensionifondide kasvumootoriks.
Mida oodata järgnevatelt kuudelt?
Võib arvata, et teisel poolaastal jätkavad finantsturud sama mustri järgi, nagu viimase poolteise aasta jooksul. Turvaliste investeeringutega ei ole võimalik suurt tootlust saavutada ning kui eesmärgiks on kapitali kasvatada, siis tuleks investeerida ka riskantsematesse varadesse. Sama kehtib pensionifondide puhul. Kindlasti on selles olukorras jätkuvalt märksõnaks riskide hajutamine globaalselt. Oluline on oskuslikult valida piirkondi ja valdkondi, mida probleemid ja kriisid ei puuduta või puudutavad vähem.
Nordea pensionifondide jaoks on teine poolaasta tulemas huvitav ja muutusterohke – plaanis on jätkata tulevikus Luminori nime all. Kasvades Baltikumis, saame kasvada ka Eestis tänu suurenevale ekspertide meeskonnale ning senisele tugevale globaalse investeerimise kompetentsile.
Kokkuvõttes sammume suvesse ja uude poolaastasse heade ootustega. Kiired muutused maailmas nõuavad endiselt pensionifondide investeeringute aktiivset ja vastutustundlikku juhtimist. Fondivalitseja töö on anda endast parim, et Eesti rahva jõukus kasvaks. Samas, inimestel on vaja teadvustada endale pensioni kogumise eesmärki ja suurendada oma säästusid. Mida rohkem pensionivara koguneb, seda parem elustandard on meil tulevikus. 15 aastaga, alates teise pensionisamba käivitamisest Eestis 2002. aasta juulis, oleme rahvana saanud rohkem kui 3,3 miljardi euro võrra rikkamaks. Selline vara on kogunenud inimeste isiklikele pensionikontodele ja see ei ole kaugeltki väike summa. Liigume Eestis õiges suunas!
