Pikemaajaline tootlikkuse kasv sõltub Eesti puhul ennekõike edust ekspordi rindel. Heaks näiteks on Iirimaa aga ka Slovakkia ning Poola, mis panustavad märkimisväärselt ekspordile ja majanduse lõimumisele suuremate eksporditurgudega.

Edu tootlikkuse rindel sillutab osalemine rahvusvahelise haardega teenuste või tööstuse harudes koos targa spetsialiseerumisega. See on ka üks põhjustest miks eelnimetatud riigid on olnud edukad. Poola eksport on tihedalt seotud Saksamaa majandusega. Iirimaa puhul aga Suurbritannia ja USAga.

Tooks esile Iirimaa, mis on pärast kriisikogemust taaskord Euroopa majanduskasvu liidrite seas. Seejuures majandust veab mitte ainult eratarbimine, vaid pigem investeeringud ja eksport. Möödunud aasta III kvartalis kasvas Iirimaa majandus 7%, seejuures investeeringute ja ekspordi aastakasvud olid kahekohalised (vastavalt 35% ja 12,4%).

Tootlikkuse kasv on täna Eestis selgelt aeglasema kui enne kriisi. Järgmine aasta ekspordinõudlus taastub, mis koos hõive kahanemisega panustab ka tootlikkuse kasvu.

Tootlikkuse kasvuhüppe saavutamiseks on vaja ennekõike sihikindlat tööd ekspordi arendamiseks ning investeeringute strateegiat. Parim edu saab tulla era- ja riigisektori koostöös, rõhudes ennekõike strateegiliselt olulistele harudele, mille puhul on loota suurimat edu.

Kasvuvõimalusi pakub Euroopa riikidele väliskapitali kaasamine sh Euroopa investeerimise programmi raames. Tootlikkust aitaksid Eesti puhul kasvatada ICT investeeringud ning panustamine globaalse haardega teenuste ja tööstuse harudele. Rahastamist vajavad ka riskantsemad projektid, mida pangad pole alati nõus rahastama. Mitmed ettevõtjad toovad välja, et puudus on tagatistest, riskivalmidusest ja töötavatest ideedest.