Nordica tõmbab liinivõrku veelgi rohkem kokku: teiste hulgas kaovad ka Hamburg ja Berliin

 (108)
Nordica lennuk
Nordica lennukFoto: Priit Simson

Kui eelmisel nädalal selgus, et Nordica sulgeb uuest aastast kolm regulaarliini, siis nüüdseks on paika pandud ka suvine lennuplaan. Kui lõppenud suvel lendas Nordica Tallinnast otse veel 20 sihtkohta, siis järgmisel suvel piirdub rahvuslik lennufirma vaid 13 sihtkohaga. Juba aasta algusest jäetakse ära lennud Oslosse, Peterburgi ja Amsterdami, kinni on pandud ka Göteborg. Suveks ei avata enam ka liine Hamburgi, Berliini ega Rijekasse. Ka Müncheni liin võetakse plaanidest välja.

„Sel nädalal oleme jõudnud lennuplaanini, mille kohaselt lendab Nordica suvehooajal Tallinnast 13 sihtkohta, milleks on: Stockholm, Kopenhaagen, Brüssel, Viin, Vilnius, Varssavi, Kiiev, Odessa, Trondheim, Nice, Constanta, Ohrid ja Split,” ütles Ärilehele Nordica liinivõrgu ärijuht Märt Sibrik.

Kui meenutada, mitmesse sihtkohta Nordica lõppenud suvel lendas, siis oli see arv oluliselt suurem. Nordica enda kodulehele möödunud aasta septembri lõpus üles pandud info kohaselt lendas lennufirma 20 sihtkohta, Kaleva Travel väidab aga oma kodulehel, et Nordica lendas 2018. aasta suvel 21 sihtkohta.

Ühelt poolt väheneb järgmise suve sihtkohtade arv juba nende kolme kahjumliku liini arvelt – Oslo, Peterburi ja Amsterdami –, mille sulgemisest uuel aastal Nordica ise möödunud nädalal teada andis. Ka ei ole järgmise suve lennuplaanis arvestatud senistest suvesihtkohtadest enam ei Hamburgi, Berliini ega Rijekaga. Küll aga leiab need jätkuvalt Nordica kodulehelt.

Seotud lood:

Nordica suvesihtkohad, mida tegelikult 2019. aastal ei tule.

„Nagu reedel sai lubatud, siis hakkab Nordica ka eeloleval suvel lisaks regulaarliinidele lendama populaarsematesse hooajalistesse sihtkohtadesse. Nii et hooajaliste sihtkohtade puhul on küsimus olnud selles, kuhu tasub hakata suvel lendama,” selgitas Märt Sibrik. Populaarsematena jäävad siis alles Odessa, Nice, Constanta, Ohrid ja Split.

Regulaarlendudest ei leia suvisest lennuplaanist enam Tallinna-Müncheni liini, mille lende niigi selle suve lõpust otsustati vähendada. Ühtlasi ei ole ei suviseses ega praeguses otsesihtkohtade plaanis enam Tallinna-Göteborgi liini, mille Nordica eelmisel aastal 28. augustist käivitas, kuid mille sulgemisest ta vahepeal otseselt teada andnud ei ole.

Liini käivitamisel kinnitas Nordica, et tegemist on regulaarliiniga, lennud toimuvad aastaringselt ja kõrghooajal seitse korda nädalas. Nordica kodulehel saab Göteborgi lendu siiski osta, küll aga mitte enam otsesihtkohana, vaid läbi Varssavi lennates. Sama on näiteks ka Hamburgi lennuga.

Göteborgi liin toimib läbi Varssavi.

Kuivõrd Nordica sulgeb 14. jaanuarist kolm regulaarliini, siis Märt Sibriku sõnul on nende plaanis uus veel ka see, et 13. jaanuarist lisatakse koostöös LOTiga veel üks täiendav sagedus liinile Tallinna-Varssavi. „Tallinnast parimate lennuühenduste tagamiseks,” põhjendas Nordica liinivõrgu ärijuht.

Oslo, Peterburi ja Amsterdami liinide sulgemist põhjendas rahvuslik lennufirma möödunud reedel sellega, et konkurentsiolukord ei soosi nendel liinidel tegevuse jätkamist. Koos sellega teatas Nordica ka 9 töötaja koondamisest.

„Hoolimata meie põhimõtteliselt ülesandest pakkuda Eestile konkurentsivõimelisi ühendusi, ei tähenda see, et neid peaks pakkuma olukorras, kus see pole majanduslikult mõistlik. Meie eesmärk ei ole saavutada suurimat turuosa Tallinnas ükskõik, mis hinnaga,” põhjendas seda sammu möödunud reedel Ärilehele Nordica praegune juht Hannes Saarpuu.

Nordica alustas tegevust 2015. aasta novembris pärast seda, kui Euroopa Komisjoni otsusest tingitult kuulutati välja Estonian Airi pankrot. Viimase poole aasta jooksul on Nordicast lahkunud mitu juhti, teiste hulgas senine juhatuse esimees Jaan Tamm, finantsjuht Ahto Pärl ja äriarenduse juht Sven Kukemelk.

Nende muutuste taga nähakse Poola lennufirma LOTi survet, kellele kuulub kahe lennufirma ühises ettevõttes Regional Jet 49%-line osalus. Ka lätlaste lennufirma airBalticu juht Martin Gauss on väitnud, et Nordica on LOTi käepikendus, tehes seda, mida poolakad tahavad.

Milline Eesti tippsportlane pole kunagi pruukinud dopingut?


Tänud vastamast ja head loosiõnne!