Norra on teelahkmel, aga appi tõttab tohutu mahuga fond
Ärileht avaldas täna intervjuu Innovation Norway juhi Anita Krohn Traasethiga, kes on Norra restardi üks olulisemaid eestvedajaid. Norra peab leidma nafta ja gaasi kõrvale uusi tugevaid ekspordisuundi. Õnneks on norrakad olnud targad ja loonud mustade päevade fondi. Selle maht on kosmiline.
1996. aastal lõi Norra valitsus fondi, mis oli mõeldud selleks, et elada üle ajad, kui nafta ja gaasi hinnad on madalad. See on maailma suurim riiklik investeerimisfond, mille maht on uskumatu 873 miljardit dollarit. Kui raha norralaste vahel ära jagada, saaksid kõik 5,2 miljonit inimest kroonimiljonärideks. Käesolev aasta on fondile ajalooline, sest valitsus võttis sealt esimest korda raha välja.
Norra valitsus pumpab fondi igal aastal keskmiselt 21,83 miljardit dollarit. Fondi käes on 1,3% kogu maailma aktsiaturust. Euroopa aktsiatest on nende käes viimastel andmetel 2,3%, mis teeb sellest loomulikult maailmajao suurima aktsiaomaniku.
Fondil on kindel investeerimiskava, mis dikteerib, et 60% investeeringuid oleksid paigutatud aktsiatesse, 35% võlakirjadesse ja 5% kinnisvarasse. Võlakirjadest 70% peab olema investeeritud riiklikesse võlakirjadesse ja 30% ettevõtete võlakirjadesse. Euroopa investeeringute osakaal on 38,1%, Põhja-Ameerikal 40%.
Jaanuaris kanti fondist riigile 781 miljonit dollarit, ehkki fiskaalreeglite järgi võiks valitsus sealt igal aastal võtta 4% summast. Norra keskpanga kontrolli all oleva fondi on investeerinud kokku 9050 ettevõttesse 75 riigis. Selle tootlus on 1998. aastast 2014. aastani olnud 3,8%, kui maha arvata halduskulud ja inflatsioon. Ametlikult on tegemist pensionifondiga, sest ka Norra elanikkond vananeb ja heaoluriiki on tarvis tulevikuski üleval hoida.
Fondi kogutakse sektoris tegutsevate ettevõtete makse, aga ka litsentsitasusid, mida maksavad firmad, kes soovivad naftapuurimise võimalusi uurida. Sinna potsatavad ka osalt riigi käes oleva Statoili dividendid.
Nii suur fond on tekitanud parajat poliitilist diskussiooni. On hääli, mis nõuavad, et fondist võiks riigieelarvesse võtta rohkem raha. Siin on peamine küsimus, kuidas mõjutaks selline käik inflatsiooni. Teine küsimus on, kas nii suur osakaal peaks olema aktsiatel, mis on teadagi väga muutlik varagrupp. Küsimärgi alla on seatud ka investeeringute eetilisus, sest raha on paigutatud ka ettevõtetesse, mis toodavad relvi ja tubakatooteid ning tegelevad fossiilsete kütustega. Norra on tuntud roheriik.
