Bergen on piltilus linn, kuid ometi ei paista see silma üleküllusliku luksusega - tänaval ei sõida sportautod, siin ei ole disainkäekottide kauplusi ning järjekordi eksklusiivsete ööklubide uste taga.

Tavaliselt on nii, et kui mõnes riigis hakatakse naftat puurima, siis hakatakse saadud raha kiiresti ka tuulutama. Norra on aga valinud teise tee - siin paigutatakse tulud tohutusse fondi.

Selle väärtuseks on täna uskumatud 800 miljardit dollarit. Fond omab 1% kõikidest maailmas kaubeldavatest aktsiatest. See on piisavalt suur, et teeks kõikidest norrakatest krooni-miljonärid.

Mis aga oluline, suurem osa norrakaid on sellise säästmisega igati päri. 2012. aasta Columbia Ülikooli uuringust tuli välja, et Norras elavad ühed õnnelikumad inimesed maailmas.

„Me pidime investeerima väga palju enne kui hakkasime tulu teenima," selgitas professor Alexander Cappelen Norra Majandusülikoolist seda, miks Norra on suutnud vältida jõukuse tõttu peast hulluks minemist.

„Teistes riikides on nafta kätte saamine lihtsam, nad hakkasid kohe raha saama. Meid pani õigesti mõtlema see, et teadsime, et tegemist on pikaajalise plaaniga."

Usk valitsusse

Niisiis ei kuluta Norra mõttetult raha. On reegel, et 4% fondi kasumist kulutatakse või investeeritakse riigi hüvanguks. Cappeleni sõnul kulutatakse tegelikult vähemgi kui 4%. „Me säästame," ütles ta.

Tema sõnul on mitmeid põhjuseid, miks Norra ei ole valinud kulutamise teed ning säästab heal meelel suuri summasid.

„Et selline süsteem töötaks, on vaja väga suurt usaldust. Usaldust, et raha ei kasutata vääralt. Et seda ei kasutataks millelegi, mis sulle ei meeldi. Sotsiaaldemokraatia ja egalitaarse poliitika tõttu on meil väga üksmeelne ühiskond ja usaldus on suur," ütles professor Cappelen.

„Me usaldame oma valitsust. Me usume, et meie maksuraha kasutatakse targalt. Kui sa hakkad uskuma, et teised annavad ka oma osa, siis on sul endalgi hea meel oma osa panustada," lisas ta.

On siis Norra rikas, kuna nad usaldavad teineteist või usaldavad nad teineteist kuna teavad, et nad on rikkad?

„Mõlemad variandid on õiged. Usaldus muudab majanduse kasvu lihtsamaks," ütles professor.

Norra rahandusminister Siv Jenseni sõnul läheb Norral praegu väga hästi ning lähiaastad on veel paremad.

„Meil on aga produktiivsuse kasv viimastel aastetel olnud väiksem. Peame valitsuses tegema tööd selle nimel, et maksusüsteem oleks konkurentsivõimeline ja bürokraatiat oleks vähem. Nii meelitame rohkem investeeringuid."

BBC ajakirjanikku šokeerisid kohalikud hinnad. Bergeni kalaturu lähedal asuvas kohvikus maksab tass cappuccinot peaaegu 10 dollarit (7,50 eurot). Bergeni Äriregiooni esindaja Tone Hartvedti sõnul on aga hinnad igati palkadega kooskõlas.

„See võib tunduda üllatav, aga meie jaoks ei ole see liiga kallis," ütles ta.

Järgmine üllatus tabas ajakirjanikku poes. Ostes kõige odavama pasta, leiva, juustu ja purustatud tomatid pidi ta maksma 50 dollarit (38 eurot).

„Me maksame oma töötajaile sellist palka, et neil oleks hea elukvaliteet. See ei ole nii paljudes teistes paikades, näiteks Londonis. Me tunnustame siin töö tegijat, aga me ei arva, et kõrgemal kohal olev inimene peab teenima palju rohkem kui madalamal kohal olev töötaja. See tähendab küll, et mitmed talendid lahkuvad teistesse riikidesse, kus neile juhtivatel kohtadel rohkem makstakse," ütles Tone Hartvedt.

Nafta on aga maavara, mis ühel hetkel otsa lõppeb. Kohalike sõnul on tõsi see, et Norra peab ühel hetkel seisma silmitsi faktiga, et naftat ei ole. Nende sõnul jääb Norra ellu, aga tegemist on kindlasti suure väljakutsega. Nad peavad oma teadmised üle kandma teistesse valdkondadesse.

Bergeni Ülikooli rektor Dag Rune Olsen on aga mures, et riik ei investeeri piisavalt selleks, et järgmistel aastakümnetel mujalt tulu teenima hakata. „Me oleme kursis, et nafta ja gaas saavad otsa. Igal aastal muutub näiteks nafta kättesaamine keerulisemaks ja kulukamaks. Selge on see, et peame leidma teised tuluallikad ning meil on võimalik praegu teha investeeriguid. On ülioluline, et neid ka teeksime," ütles Olsen.

Ehk on ka teadmine, et ükskord saab must kuld otsa, põhjuseks, miks sõidavad Bergeni tänavatel Porchede ja Bentley'de asemel kasutatud Volvod. Konservatiivsus ja pragmaatilisus on siin au sees, mitte poseerimine.

Ajakirjanik küsis noortelt, mis saab, kui nafta otsa saab. „Me teeme kõvasti tööd ja küll me tööd leiame," sai ta vastuseks.

Vaata Kasuliku võrdlust Eesti ja Norra hindade ja palga kohta siit.